KAITSEVÄE BLOGI: Mobiiltelefon on kindel liitlane

 (15)
Nutikindad
Foto: Vallo Kruuser

Mobiiltelefon on meie kindel liitlane ka õppuste ajal. Paraku ei pruugi aga ellujäämiskursused elektroonilisele abilisele sama karastavalt mõjuda kui meile endile. Milline aparaat võtta kaasa metsa?

Vesi ja elektroonika ei ole enamasti kõige paremad sõbrad. Õppustel või ekstreemsemal matkal viibides ei pääse me sellest liidust siiski üle ega ümber. Nimelt mobiiltelefon, meie igapäevane tark mees taskus ja muidu tarviline kaaslane on igaühel suure tõenäosusega alati taskus.

Tingimused, milles inimene õpib ja karastub, võivad elektroonikale saada saatuslikuks. Kogenud kaitseväelasel on aegade jooksul kujunenud oma eelistused ja viisid, kuidas elektroonikat kaitsta ning turvaliselt hoida.

Kõige lihtsam meetod sidevahendeid kaitsta on leida oma telefonile sobiv vee- ja põrutuskindel kest. Selle loo eesmärk on aga tutvustada telefonimudeleid, mis erilist kaitset ei vaja: tootjad on need juba vee-, põrutus- ja tolmukindlaks muutnud.

Standardid

Paljud aktiivsed mobiiltelefonide kasutajad pöörduvad tehases keerulistele keskkonnatingimustele vastupidavaks muudetud mudelite poole eelkõige seepärast, et kõigekindlad kestad kipuvad seadme funktsionaalsust segama. Mõnel juhul muudab lisakest märgatavalt kehvemaks ka kuuldavust.

Telefonide vastupidavust välistele mõjudele määratletakse erinevate standarditega.

Kõige tuntumad on USA-s militaarkasutuses olevate seadmete tarbeks väljatöötatud military standard – MIL-STD-810 ja elektroonikaseadmete vastupidavust näitav IP-klassi süsteem.

USA sõjaväelise standardi ajalugu ulatub juba aastasse 1945, kui formuleeriti esialgne simuleeritud keskkonnatingimustes testimise metodoloogia.

Vastavus MIL-STD-810 standardile näitab, et seade on läbinud edukalt hulga laboratoorseid teste, mille käigus simuleeritakse erinevaid keskkonnatingimusi. Sageli kasutatakse sellele standardile vastavaid teste ka tsiviilkasutuses olevate seadmete testimiseks.

Katsetatakse näiteks seadme vastupidavust rõhule, et teha kindlaks, kuidas peab seade vastu erinevatel kõrgustel; vastupidavust erinevatele temperatuuridele ning temperatuurišokki; vihmakindlust – sealhulgas vastupidavust vihma ja tuule kombinatsioonile ning väga väikese temperatuuriga vihmale; niiskuse- ja seentekindlust; soolase udu kindlust, et määratleda seadme roostetavus; liiva- ja tolmukindlust; põrutuskindlust; vastupidavust tulevahetuses tekkivale vibratsioonile jne.

Paljudel juhtudel ei ole võimalik reaalseid keskkonnatingimusi laboris esile kutsuda, mistõttu ei saa kunagi eeldada, et seade, mis on edukalt läbinud laboritestid, läbib sama edukalt ka välitingimustes korraldatud testid.

MIL-STD-810 on paindlik standard, sest see võimaldab teste kombineerida sihipäraselt ehk viia läbi ainult selliseid teste, mis viivad soovitud tulemusele. Seetõttu, kui mõne tsiviilkasutuses seadme kohta väidab tootja, et see vastab MIL-STD-810 standardile, tuleks sellesse infosse suhtuda veidi kriitilisemalt, sest ükski tsiviilorganisatsioon neid sertifikaate ei väljasta. See aga ei tähenda, et neid teste ei tohiks korraldada keegi peale militaarorganisatsioonide. Tähelepanu tuleks lihtsalt pöörata sellele, millised testid on läbi viidud ning mis parameetreid on testimisel kasutatud. Ehk kui väita, et telefon on vihmakindel, peaks olema võimalik välja selgitada, kui kaua seadet on laborivihmas hoitud, milline oli samal ajal temperatuur ning kas katsetatud on ainult vihma käes olemist või ka seadme funktsionaalsust vastavates tingimustes.

Tsiviilkasutuses olevatele seadmetele on rahvusvaheline elektrotehnikakomisjon (International Electrotechnical Commission) välja töötanud nn IP-standardi. IP-kood näitab seadme vastupidavust välistele mõjutajatele, sealhulgas kätele ja näppudele ning veele.
Seda standardit tähistatakse tähtede ja numbrite kombinatsiooniga IPxy. IP – Ingress Protection Rating või International Protection Rating ning x ja y on numbrid. Vahel kasutatakse numbrite järel ka kahte tähte, mis annavad koodile lisatähenduse.

Esimene number – x, vahemik 0 kuni 6, näitab toote kaitstust tolmu ning teine number – y, vahemik 0 kuni 8, vee vastu.
Esimene number näitab puudutuskindlust ja kaitset mehaaniliste tükkide ja osakeste eest.
0 – seade on kaitsmata;
1 – 50-millimeetriste objektide sissepääs takistatud;
2 – 12-millimeetriste objektide sissepääs on takistatud. Kuni 80mm pikkuste ja kuni 12mm laiuste objektide pääs seadme oluliste osadeni on takistatud;
3 – 2,5-millimeetrise läbimõõduga objektide sissepääs on takistatud;
4 – millimeetrise läbimõõduga objektide sissepääs takistatud;
5 – tööd häiriva tolmu sissepääs on takistatud;
6 – tolmu sissepääs on takistatud.

Teine number näitab veekindlust.
IPX0 – kaitsmata;
IPX1 – on kaitstud vaid vertikaalselt tulevate pritsmete vastu;
IPX2 – on kaitstud ülevalt, kuni 15-kraadise nurga alt tulevate pritsmete vastu;
IPX3 – on kaitstud ülevalt, kuni 60-kraadise nurga alt tulevate pritsmete vastu;
IPX4 – on kaitstud pritsmete vastu mistahes suunast;
IPX5 – on kaitstud teatud tugevusega survepritsmete vastu;
IPX6 – on kaitstud vee kallamise vastu;
IPX7 – on kaitstud lühiajalise veesoleku vastu;
IPX8 – seadet võib hoida vee all tootja näidatud tingimustel.
Vastupidavad telefonid
Kui soomlased müüsid Nokia Microsoftile, asutas hulk endiseid nokialasi uue ettevõtte Adaia, mille eesmärk on toota MIL-STD-810 standardile vastavaid nutitelefone, mis on mõeldud kasutamiseks ekstreemsetes tingimustes. Esimesele mudelile lubab tootja vastupidavust kuni 10 meetri sügavusel merevees ning töökindlust kuni 9000 meetri kõrgusel. Prototüüp on valmis, aga telefonid vabamüügis veel ei ole.

Loetelu keerulisematele keskkonnatingimustele vastupidavatest seadmetest, mis Eestis saadaval:
nutitelefon CAT B15, Dual SIM, IP67;
mobiiltelefon CAT B25, Dual SIM, IP67;
nutitelefon Samsung Galaxy Xcover II;
nutitelefon Samsung Galaxy S4 Active;
mobiiltelefon Samsung Xcover B2710;
mobiiltelefon Sonim XP5300 Force 3G;
mobiiltelefon Sonim XP5300 Force 3G;
nutitelefon Sony Xperia Go;
nutitelefon Sony Xperia V;
nutitelefon Sony Xperia ZR;
nutitelefon Sony Xperia Z;
nutitelefon Sony Xperia Z1;
nutitelefon Sony Xperia Z Ultra.
Vahest tavatarbijale kõige tundmatum telefonimudel on Sonim. Umbes 430 eurot maksvad telefonid ei ole kahjuks suuremate telekommunikatsiooniettevõtete tooteportfellis, mis tähendab, et neid tuleb otsida spetsiifilisemale tehnoloogiale spetsialiseerunud kauplustest.
Telefonide korpus on valmistatud klaaskiust ja vastupidavast kummist, mis muudab seadme resistentseks tolmu ja vee vastu. Lisaks on need põrutuse- ja vibratsioonikindlad ning vastupidavad ekstreemsetes ilmastikutingimustes –20 kraadist kuni +55 kraadini Celsiuse järgi.
Mõlemad nimekirjas toodud mudelid vastavad tootja kirjelduses MIL810-G standardile (see näitab vastupidavust soolale, niiskusele, transpordilöökidele ja termošokile). Samuti on mõlemale mudelile antud IP-68 sertifikaat, mis tähendab, telefon võib olla kuni 2 meetri sügavuses vees kuni 1 tund.
Nutitelefon CAT B15 (hind 350 euro ringis) on saanud IP67-sertifikaadi. Telefon on edukalt käideldav märgade näppudega ning igatpidi löögi- ning kriimustuskindel.
Ka mobiiltelefon CAT B25 (hind 130 euro ringis) on saanud IP67-sertifikaadi, mis tähendab, et see on veekindel kuni 1 m sügavuses vees kuni 30 minutit. Telefon on täiesti tolmukindel.
Mõlemad CAT-i mudelid võimaldavad kahte SIM-kaarti. See on mugav, sest samasse seadmesse saab panna nii era- kui ka töötelefoni kaardi.
IP67-sertifikaat on klassikalise kui mitte „vanaaegse” välimusega telefonil Samsung Galaxy Xcover II (maksab 300 euro ringis), nutitelefonil Samsung Galaxy S4 Active (hind 600 euro ringis) ja mobiiltelefonil Samsung Xcover B2710. Viimase kohta mainib tootja kodulehekülg „USA militaarstandard” ilma igasuguse täpsustuseta.
Nüüd jõuame edevamate mudelite juurde. Viimasel ajal on hakanud Sony panustama vee-, tolmu- ja põrutuskindlatele telefonidele ning toonud välja väga laia valiku erinevaid mudeleid. Sony vee- ja tolmukindlate nutitelefonide hinnad jäävad vahemikku 200 eurost (Xperia Go) kuni 700 euroni (Xperia Z Ultra).
Xperia V ja Xperia Z kuulub IP57-klassi, Xperia ZR, Xperia Z Ultra ja Xperia Z1 IP58-klassi ning Xperia Go IP67-klassi.
Piltlikult öeldes on tegu murevabade telefonidega, mis funktsioneerivad iga ilmaga, ehk kõik telefonid töötavad hästi ka märgade näppudega. Proovisin Z Ultrat ise sooja veega täidetud anumas – funktsioonid toimisid.
Uute mudelite mugavus on ka see, et kõrvaklappide ava ei ole enam klapiga kaetud. See tähendab, et kõrvaklappe saab telefoniga ühendada samuti iga ilmaga.
Sony Xperiate eripära on eksklusiivne disain. Kõik Xperia mudelid on väga õhukesed. Z1 on 8,5 mm ja Ultra on ainult 6,5 mm paksune. Vaatamata sellele, et seadmed on väga õhukesed, on nad väga vastupidavad – kõikide mudelite korpused on alumiiniumist. Siiski – telefoni loopimist ei julge soovitada.
Telefonidel on NFC-liides. Teoorias saaks sellega asendada ühistranspordi kaardi. Praegu käib Eestis testperiood, mille raames katsetatakse pangakontoga ühendatud NFC-liidest maksevahendina erinevates kauplustes.
Telefoni kadumise puhul on võimalik rakendada MyXperia rakendust, mille abil saab telefoni otsida või kuvada selle asukohta kaardil.

MEELIS PILLER
Sõdur 5/2013