KAITSEVÄE BLOGI: Kuidas me orkesteriga lasteaialastele mängimas käisime
Hommikul, kui bussiga orkestri majja sõitsime, olid inimesed linnaliinibussis üpris mornide nägudega. Mind aga üllatas hoopis bussijuht, kes igas peatuses inimestele "kena päeva" soovis. Soovisime meiegi sõduritega talle sedasama, mispeale ütles ta “tulge jälle”. Viimne tundus meile iseenesest naljakana, sest me sõidame ju iga päev sama bussiga. Igatahes väga tubli bussijuht, kes kiirgab reisijatele positiivsust.
Kui me sõduritega orkestrimajja jõudsime, olid proovid juba alanud. Nimelt kaitseväe orkestri kaaderkoosseisu proovid. Ka nemad harjutavad hoolega paraadiks, kuigi nad on seal palju kordi esinenud.
Alustasime päeva harjutusega, kus mängisime trummaritega kõik marsid ükshaaval ette.
Trummide juhendaja suunas meie tähelepanu veel väikestele nüanssidele, mis vajasid lihvimist. Liftid ehk pulkade tõsted peavad olema kõigil täpselt ühel kõrgusel, backstick ehk trummipulga tagumise osaga mängimine peab olema korralikult randmega suunatud jne….Ahjaa, täna tulid trummipulgad ka värvimiselt tagasi.
Peale trummitundide oleme väga palju harjutanud vokaalansambliga, sest lisaks käime koolides ja lasteaedades esinemas ja kaitseväge tutvustamas. Näiteks neljapäeval käisime Tallinnas Lille lasteaias, reedel esineme Kuristiku Gümnaasiumis kahel aktusel ja laupäeval on meil Tallinna Reaalkoolis üks isamaaline kontsert. Peadpööritavalt kiire on, aga teisalt olen tänulik, et saan pärast muusikaõpetaja erialal ülikooli lõpetamist siin täie rauaga muusikat edasi teha.
Tallinnas Lille lasteaial külas käies olid emotsioonid megad. Tundsin, et ka mul leidub selle laigulise riide all soe süda. Lapsed olid väga andekad ja julged.
Esmalt tutvustasime neile kaitseväelist korda. Etlesime igapäevast hommikust rivistust, kus kontrollitakse sõduri hügieeni- ja välimusenõuete täitmist (kas habe/kukal aetud, saapad viksitud, käed/küünealused puhtad, vorm korrektne jne). Puhtus on kasarmus väga tähtsal kohal, sest vastasel juhul on haigused kiired levima. Kes endale ikka seenepoissi talla alla tahaks?
Seejärel mängisime kitarril paar viisi, vürtsitatuna rütmipillide ja lauluga.
Oma esinemise lõpetasime rivitrummi etteastega. Algul arvasin, et oleks sobilikum neile trumme mitte mängida, sest ruum oli väike ja kartsin, et ehmatame lapsed ära. Kasvatajad aga palusid, et me kindlasti mängiks, kui trummid juba kaasa veetud. Rivitrummi etteaste meeldis lastele sedavõrd, et esitluse lõppedes pakkusime huvilistele ka ise võimalust rivitrummari ametit proovida.
Pärast meie etteastet tegid esitasid lapsed meile rahvatantsunumbri ja laulsid oma lasteaia tunnuslaulu. Kusjuures esitasid nad seda nagu täitsa arvestatav lastekoor. Wow! Lisaks sellele puistasid nad meid üle igasugu küsimustega.
Seesugune paraadiks valmistumine on päris põnev, kuna lisaks tavalistele proovidele saame samaaegselt ka teistele, selahulgas lastele, rõõmu pakkuda.
