Kadri Simson: Riigifirmade palkadele piir peale

 (147)
Kadri Simson: Riigifirmade palkadele piir peale
Foto: Andres Putting

Juba mitmendat kevadet järjest hämmastab avalikkust Eesti riigile kuuluvate ettevõtete juhtide hiidpalk. See ületab märgatavalt presidendi ja ministrite tasu ning kui riigijuhtide ja tavatöötajate sissetulekud on masuaastatel pigem kahanenud, siis riigiettevõtete juhtide puhul on uudistes sissetuleku kasv.

Nii eelmisel kui üle-eelmisel aastal püüdis Keskerakond riigikogus läbi viia seadust, mis seadnuks riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhatuse liikmete tasu ülempiiri presidendi palgaga võrdseks. Juhatuse liikmele makstavate tasude summade piirmäära sisse jäävad nii palk, lisatasud kui ka mitmesugused tulumaksuga maksustatavad boonused ja vastavalt eelnõule ei tohi need kokku ületada Eesti Vabariigi kõrgeima ametimehe ehk presidendi aastateenistust.

Kõrge palga põhjendajad väidavad, et riigiettevõtte juhil on suur vastutus. Tõsi, kuid see ei erine ju põrmugi riigijuhtide vastutusest. Miks peaks elektrivõrgu arendamine olema kordi kõrgemalt hinnatud kui terve Eesti arendamine? Miks peaks raudtee haldamine olema paremini tasustatud kui Eesti välis- või kaitsepoliitika eest seismine?

Mõni majandusajakirjanik on väitnud, et riigiettevõtete juhtide palku ei saa võrrelda riigijuhtidega, vaid peab võrdlema erasektoriga.
Masuaastatel kärpis erasektor märkimisväärselt nii töötajate kui ka juhatuse liikmete palkasid. Kuid näiteks Eesti Raudtee juhtide palgakärbet ei kavandanud, selle alternatiiviks oli tavatöötajate koondamine. Eesti Energia teatas, et majanduses toimuvad muudatused sunnivad senisest veelgi jõulisemalt kulusid kokku tõmbama, aga kulusid hoitakse kokku tavatöötajate arvelt vaadates üle kehtivate kollektiivlepingute tingimused. Eesti Energia juhtide palk on igal aastal kasvanud, Sandor Liivel mullu 9 protsenti! Ja jutt sellest, et tippjuhid läheksid muidu tingimata ära välismaale müstilise palga peale on märksa harvem tõsi, kui arvatakse.

Juba aastaid on ka Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi kinnitanud, et üheski riigifirmas ei tohiks maksta praeguses olukorras palka, mis ületab miljon krooni aastas.

Tõsi, otseselt määrab juhatuse liikmete tasu nõukogu, kuhu enamikus kuuluvad valitsuserakondade poliitikud. Aga riigikogu saab seadustada suunised nõukogudele palkade määramisel. riigikogul kui seadusandjal on õigus teha otsus, mis ütleb, et täitevvõim ei tohi anda nõukogu liikmetele suuniseid tõsta eraõiguslike isikute juhtorganite palk üle teatava piiri. Seni pole nõukogud palgarallit ohjanud.

Vastupidi. Kui me palgapiiri 2009. aastal esimest korda arutasime ja see jäi IRLi, reformistide ja roheliste vastuseisu tõttu vastu võtmata, siis toonane riigikogu liige Taavi Veskimägi teatas sõnakalt, et tegemist on ideoloogilise lähenemisega. Tegelik põhjus on selgunud pigem tänaseks, sest riigikogust lahkunud Veskimägi on saanud palgale riigiettevõttes OÜ Elering, kus tema põhitasu oli 1,14 miljonit krooni ja lisatasu 95 000 krooni. Tarbija jaoks tähendab nüüd Elering põhiliselt uudiseid seoses hinnatõusudega.

Keskerakonna eelnõu, mis tagaks, et Eesti Vabariigi presidendi ametipalk oleks piir, millest riigi otsustusõigusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste juhatuse liikmed ei teeniks rohkem, on kaks korda maha hääletatud kui mittevajalikku. See on tähendanud kahte aastat, kus miljonipalka teenivad riigipalgalised saavad ka kontrollimatult suuri lisatasusid. Kuna praegune olukord, kus Eesti riigipea ametipalk on väiksem nii mõnegi riigi otsustusõigusega äriühingu juhatuse liikme omast, ei tee Eesti riigile au, on aeg eelnõu kolmandale aruteluringile tuua.

Me ei leiuta kõnealuses küsimuses midagi uut. Rootsi valitsuse liikmed avaldasid juba kaks aastat tagasi päevalehes Dagens Nyheter programmartikli, milles teatasid, et riik keelab edaspidi riigifirmades tippjuhtide boonused. Alles jääb põhipalk kindlas suuruses. Ja lisaks riigifirmadele nõuti seda ka riigi osalusega firmadelt. Näiteks TeliaSoneras, kus Rootsi riigile kuulub 37,3% osalusest ehk aktsiatest, see õnnestus.

Samasugust initsiatiivi üles näidates on USA president Barack Obama ja Föderaalreserv viinud läbi USA pangandussektori töötasude kontrolli all hoidmist. Ning see ei puuduta mitte ainult neid panku, kes on riigilt toetust saanud. Seega on tegemist laiema trendiga, mis tagab, et majanduslanguses ei pea sissetulekut ohverdama vaid tavatöötajad ning majandustõusus ei saa esimesena tulu juhid.

Autor on riigikogu liige ja Keskerakonna aseesimees.