23.26 Jõudsin hotelli ja tänaseks on tööpäev lõppenud. Viimane kohtumine oli Saksa rahandusministeeriumi kõrge ametnikuga, kes rääkis muuhulgas ka siinsetest eelarvekärbetest. Paistab, et ühe asjana lõpetatakse ära emapalk, mille ülempiiriks oli siin 1800 eurot kuus (Eestis üle 2200 euro). Põhjuseks, et analüüsid näitavad selle mõju ebatõhusust võrreldes lastetoetusega kõigile (Saksamaal 170 eurot kuus, Eestis 20 eurot) või lasteaedade hea kättesaadavusega. Homme varahommikul töised kohtumised jätkuvad. Tänaseks minu poolt aga head ööd siit soojast Berliini ööst!

20.27 Lugesin lennu ajal läbi peatüki Niall Fergusoni raamatust "The Ascent of Money". See rääkis suurest väärpaberimulli lõhkemisest Prantsusmaal 1720. aastal. Suure Mississippi Company ülehinnatud väärtpaberid muutusid väärtusetuks ning sellest tulenenud finantskriisist ei toibunud Prantsuse kuningas Louis XV terve oma valitsusaja. Päris õpetlik lugu, et inimlik ahnus kolm sajandit tagasi ja ka tänapäeval lõpetab ikka ühte moodi.
Nüüd aga ootab ees kohtumine Berliini Eesti saatkonnas. Loodetavasti saame kasulikku taustainfot, mis aitab järgnevatel kohtumistel Bundestagis ja Euroopa Keskpangas.

16.48 Helsingi lennujaama telekad kannavad üle Soome parlamendi infotundi. See peaks tänasele peaministrile Matti Vanhasele viimane olema, sest ülehomme valib Soome Keskerakond endale uue esimehe. Uus esimees saab ka valimisteni peaministriks. Jagasime telepildi taustaks seniseid kogemusi Soome poliitikutega. Ainult häid. Aga oli ka naljalugusid.

14.13 Istume koos kolleegide Toomas Trapido ja Taavi Rõivasega Helsingi lennukile. Algamas on rahanduskomisjoni välislähetus. Lõpp sihtpunktiks Saksamaa ja järgmise 24 tunni jooksul ootab meid kuus töökohtumist.

13.19 Kiirel lõunal Rahvusraamatukogu sööklas käidud. Vanasti sai neljapäeviti sealt piirkonna parimat kala. Täna tuli leppida kanapaellaga. Tõsi, ka see oli maitsev. Nüüd aga sulen töölaual arvuti ja suundun Tallinna lennujaama.

11.45 Eesti Panga presidendi ja Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe aruannete ajal on Riigikogu saal märkamatult pooltühjaks valgunud. Ilmselt läksid paljud kohtuma afgaanidega, kes Eestit väisamas on. Aga need, kes saalis on, ei pea kahetsema. Finantsinspektsioonilt saadavad vastused on päris huvitavad. Näiteks kodulaenuga hädas olevate inimeste olukorra kohta. Kolleeg Lembit Kaljuvee küsis meie ettepaneku kohta — viimases hädas, kui kodust ilma jääd ja selle saab pank, siis peaks vabanema ka kodu ostmiseks võetud laenust. Vastus oli keeruline, aga välja võis lugeda, et isegi Finantsinspektsioon ei pea päris õigeks, et kõik riskid on laenuvõtja kanda jäetud.

10.25 Riigikogus võeti täielikus üksmeeles seitsme minutiga vastu viis seadust. Kuid kuuenda puhul üksmeel kadus. See puudutab mitme sümbolväärtusega Tallinna vanalinna hoone (näiteks Neitsitorn) tagastamist Saksamaale ümberasunutele. Kusjuures Saksamaa arhiividest saadi kinnitus, et mitme maja eest on kompensatsiooni juba kord makstud. Mina andsin vastuhääle, kuid 50 poolthäälega võeti seadus siiski vastu.

09.58 Vaatasin läbi saabunud kirjad. Jagasin hommikusi muljeid fraktsioonikaaslastega. Kontrollisin, mida teevad sõbrad Facebookis ja Twitteris. Ning sain Eesti Ekspressist teada, et koerade-kasside Facebookiks kutsutud äriprojekt paneb pillid kotti. Kahju. See oli Arengufondi üks esimesi katsetusi nutikatele ideedele tuul tiibadesse puhuda. Samas ei tasu olla liiga pretensioonikas, et see Lennart Meri poolt ihaldatud Eesti oma nokia just esimestest ideedest välja kasvama peab. Andkem aega!

08.34 Pakin kiiruga kotti ühepäevaseks reisiks ja kirun terroriste. Piisas ühel vennikesel kingakontsa sisse lõhkekeha ehitada ja me kõik käime lennujaamades paljajalu. Piisas teisel smugeldada pardale vedelat lõhkeainet ja alates sellest ei läbi turvakontrolli normaalmõõdus hambapasta. Kõige tipuks ehitas üks mees oma pükstesse pommi ning juba arutavad ka Euroopa lennujaamad riideid eemaldavate skannerite paigaldamise vajaduse üle. Ei noh, terror on olnud edukas ja mõjutab miljoneid.

07.00 Tere hommikust! Päeva alustuseks keedan endale kannu kanget kohvi ja püüan veel enne tööle minekut lõpetada tänaseks tellitud arvamusloo. Hommikuti värske pilguga sobib mulle kirjutamine märksa paremini kui õhtul pärast pikka päeva. Loo teemaks on osaline tööaeg ja selle maksustamine. See on paljudes riikides väga levinud töövorm, meil mitte nii väga. Nüüd on Riigikogus peatselt vastu võtmisel üks seadusemuudatus, mis peaks maksustamist osalisele tööajale veidi soodsamaks muutma.