Kaarel Tarand: erakondade rahastamise järelevalve komisjon uurib seda, mis on uuritav

 (26)
Kaarel Tarand: erakondade rahastamise järelevalve komisjon uurib seda, mis on uuritav
Foto: Ilmar Saabas

Reklaamikulud on erakondade suurimaid kuluartikleid nii valimiskampaaniate ajal kui aina kasvavas ulatuses ka väljaspool traditsioonilist kampaaniaperioodi. Loomulikult on erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) vaatevälja tõusnud ka küsimus, kas kõigil erakondadel on võrdne juurdepääs reklaamiturule, kas kampaaniaraha liigub sel turul ausalt, kas kellelegi ei tehta põhjendamatuid erisoodustusi.

Teatavasti sai aastal 2011 erakonnaseaduse alusel moodustatud komisjon tegutsemisjuhisena riigikogult kaasa küllalt napi, vähest tegutsemisselgust ja –kindlust pakkuva seaduse. Seetõttu on ERJK tegevusest suur osa olnud suunatud tulevikku, ettepanekute tegemisele selgemate mängureeglite kehtestamiseks, mis võimaldaksid paremat järelevalvet ning suunaksid erakondi senisest tugevamini aususe ja seaduskuulekuse teele. Osaliselt on riigikogu tänaseks vastavalt ERJK ettepanekutele puudujääke paiganud, osalt seisab see veel ka ees. Ja seda viimast eriti erakondade aruandluse täpsust ja detailsust puudutavas osas, milleta on võimatu kindlaks teha ka oletuslikke seadusrikkumisi.

Ka pärast Eesti Ekspressis (2. mai, Sotside valimiskampaania saladus) ilmunud ja sotsiaaldemokraatide reklaamikulusid kajastanud lugu on ERJK oma koosolekutel reklaamikulude teemat käsitlenud ning konsulteerinud ka rea reklaamituru ekspertidega. Ekspertarvamuste ning erakonnaseaduses 2011. aastal kehtinud aruandluskorra kõrvutamisel on aga jõutud järeldusele, et komisjon oma pädevuse ja võimaluste piires mingile vettpidavale lõppotsusele antud teemal jõuda ei saakski.

Seotud lood:

Kõik suuremad erakonnad kasutavad valimiskampaaniate läbiviimisel spetsialiseerunud agentuuride vahendust. Need on eraettevõtted, mis võivad, aga ei pruugi komisjoniga heatahtlikku koostööd teha. Erakonnal kui tellijal aga võivad, kuid ei pruugi olla kasutada detailsed andmed reklaamisekundite, GRPde, lehepinna ruutsentimeetrite ja kuvarivilksatuste kohta – mõistagi saavad nad oma agentuuridelt neid andmeid küsida, kuid ükski vägi ei kohusta neid andmeid avalikkusele, sh ERJK esitama.

Lisaks sellele ei ole kehtiva aruandluskorra järgi tuvastatav, kui palju on igal erakonnal kulunud reklaamide tootmiseks ja kui palju levitamiseks. Et oleks puust ja punane: kui erakonna X agentuur on tootnud ühe 30-sekundilise reklaami ja näitab seda telekanalis A sada korda, kulub tal hoopis teistsugune summa kui erakonnal Y, kes on tootnud sada eri sisuga klippi ja laseb neid samas kanalis summaarselt sama kaua ette mängida. Millised on aga iga reklaamiklipi lõpphinna kujunemise indeksid ja kordajad, on terve omaette teadus. Pole keeruline tuvastada, mida võinuks reklaamisekundid maksta ametlike hinnakirjade järgi, kuid reklaamituru tegelikkus erineb hinnakirjadest kordades. Neile kõigile asjaoludele osutati ka Eesti Ekspressi artiklites.

Oma viimasel koosolekul (19.06) viimistles komisjon ettepanekut riigikogu menetluses oleva erakonnaseduse muutmise eelnõu täiendamiseks erakondade aruandluse detailsemat korda sätestava paragrahviga. Kui riigikogu peab võimalikuks see säte jõustada, tekib ERJK jaoks eeldus ja tasapisi ka aruandluse andmestik, mille järgi erakondade reklaamikulusid, erakondade võrdset kohtlemist reklaamiturul ning ausat arveldamist usaldusväärselt hinnata.