Kaardipettus — kas force majeure?
Praegu püüab Hansapanga pangakaartide osakonna juhataja Kalle Vaalma küll muljet jätta, nagu oleks klient koos monopoolse pangaga mingite loodusjõudude käes tuuseldada. Petturid ongi teadagi nutikad, aga petturitest oleks ammu saanud pankurid kui nende ajumaht Hansa osakonnajuhatajaid ületaks. Pangaautomaadid kuuluvad pangale ja pank peab neid hooldama ning valvama. Et kliendile kaotust ei sünniks. Panga turvamehed ja turvasilmad peavad automaatidel pilgu peal hoidma, et ei oleks võimalust "mõne päeva jooksul" seadmete peal veel kellegi libaseadmeid hoida. Panga tehnikaosakond telligu sedasorti automaate, millele oleks raske paigutada märkamatut võõrkeha.
Tähelepanuväärne on panga üleskutse suuremale klientidepoolsele hoolsusele. Vahetage PIN koode. Ja teatage, kui näete kahtlaseid seadmeid masina külge monteeritud olevat. Eilsest hoiatuse ridade vahelt võib välja lugeda ka teadet, et kui tulevikus veel midagi sellist juhtub, siis vastutate juba ise.
Võib ju tõesti tuua paralleeli näiteks juhtumiga, kui pangakaart lihtsalt varastatakse ja keegi su konto tühjaks teeb. Force majeure, ütleb pank siis napisõnaliselt. Või kui keegi varastab mobiili ja veidi arvet suurendab.
Pank võtab meilt meile kuuluva sularaha kättesaamise eest kaks ja pool protsenti teenustasu. Küllap klient püüab samuti hoolikas olla, aga pank on ju hoolsuse organisatsioon! Kas siis Hansapank vastutab sel korral kahjud hüvitades oma automaatide eest või korvab lihtsalt heast südamest klientide kaotused? AS Hansapanga leping, millele allakirjutamisest kaarditaotleja ei pääse, ütleb: 1.4. Kaart — Lepingu esilehel toodud rahvusvahelise kaardiorganisatsiooni krediitkaart, mille pank on lepingu alusel kaardi valdajale kasutada andnud ja millega sooritatud tehingute eest vastutab Konto omanik.