Registril endal ei ole üldjuhul pädevust tagada seda, et esitatud andmed on korrektsed või isegi tõele vastavad — selle eest vastutab erakond.

Lisaks erakondadele, kes seaduse kohaselt peavad nimekirjade korrektsuse tagama, saab avalduse oma andmete eemaldamiseks teha ka inimene ise. Seega, kui keegi leiab, et tema nimi on mõnes nimekirjas, kus see kindlasti olema ei peaks, tuleb registrile lihtsalt vastav avaldus teha.

Sellest aastast on muutunud ka seadus, mis reguleerib erakonna liikmete nimekirja pidamist. Nimelt esitasid varem erakonnad liikmete nimekirja ühe korra aastas ja 1. jaanuari seisuga nimekiri tuli esitada asukohajärgsele registriosakonnale 1. veebruariks. Ilmselgelt tähendas see, et tegemist ei olnud ajakohase nimekirjaga.

Vastavalt erakonnaseaduse muudatustele, mis käesoleva aasta algusest jõustusid, tekivad liikme õigused ja kohustused liikme nimekirja kandmisega ja lõpevad seal märke tegemisega liikmelisuse lõppemise kohta, välja arvatud isiku surma korral.

Seega on nimekirjal nüüdsest õigustloov tähendus. See tähendab, et kui isikut ei ole registri juures olevas erakonna liikmete nimekirjas, ei ole ta erakonna liige. Lisaks tähendab see, et kui isik on registri juures olevas nimekirjas, siis on ta erakonna liige kuni nimekirjast kustutamiseni.

Kuna isik saab erakonna liikmeks ja tema liikmelisus lõpeb nimekirja vastava märke tegemise hetkest, tuleb erakondadel hakata muudatusi registri juures tegema jooksvalt ja tihedalt. Mis puudutab avalikustamist, siis nimekirjas tehtud muudatused avalikustatakse registris viivitamata. Kordame siinjuures üle, et iga isik saab nn päästerõngana taotleda enda nimekirjast kustutamist ka otse registrilt, kui erakond teda mingil põhjusel nimekirjast ei kustuta, esitades selleks vastava avalduse vahetult registrile.

Autor on justiitsministeeriumi asekantsler.