Jüri Tosin: Uus astmeline käitumisnorm

Kes vähegi Tallinnas jala käib, see teab, et inimesi on igasuguseid. On olemas selline tüüp nagu rahaküsija. Peab su tänaval kinni ja küsib raha. Küll on tal tarvis rongiga või bussiga sõita, hädast välja saada või haigele lapsele ravimeid osta.

Sa võid küll olla umbusklik, kuid ilus on siiski teine inimene ära kuulata. Esitada täpsustavaid küsimusi, mis tavaliselt asjade seisu suurt täpsust ei too. Kui üritad näiteks rongiaega või pileti hinda täpsustada, saad üldjuhul segase vastuse. Kui aga üritad inimest hoolekandekontorisse või supikööki juhatada, siis solvutakse. Sellised rahaküsijad on mõnes mõttes väga religioossed — “kes küsib, sellele antakse” paistab olevat nende piibellik juhtmõte.

Võib üritada neist mitte välja teha, aga see ei lõppe vist hästi. Ka nemad võivad kohaneda ja muuta taktikat.

On see uus ühiskondlik kokkulepe? Et kui parasjagu autoga ei sõida, peab leppima sellega, et inimesed sinult alatasa raha lunivad? Nagu ütles hr linnapea, haritud inimesed sõidavad autoga. Küllap tema juba teab, mis linnas toimub.

Tundub, et sündimas on tõesti uus moraal ja uued käitumisnormid. Juba eelnevalt viitasin Pühakirjale ja need uued normid ongi väga piibellikud. Kellele on palju antud, sellelt nõutakse palju. Kui inimesele aga on vähe antud ja sellegi on ta ära kaotanud (lasknud ära võtta), siis ei ole kohane temalt midagi nõuda, ta võib ka valetada ja varastada. Kuna täisväärtuslik inimene on ainult see, kes jaksab tarbida, siis tarbimisvõimetu inimene ei peaks ka neid seadusi järgima, mis täisväärtuslikele inimestele mõeldud on.

Kõik varavastase kuriteo ohvrid, võtke teadmiseks, et teilt saadi varastada ainult tänu sellele, et teil see asi oli. Ning vargal ei olnud. Nüüd on vargal see asi ja teiegi olete endale tõenäoliselt uue muretsenud. Seega võite te tunda end õilsa inimesena: lisaks riiklikule (maksupoliitilisele) ümberjagamisele olete te loonud ühiskonnas võrdsust ka kodanikualgatuslikus korras, niiöelda rohujuure tasandil.

Inimesed, kui te ostate endale midagi, siis ostke parem kohe kaks tükki — üks endale ja üks vargale (niiviisi peate harvem poes käima). Rahakotis kandke alati peeneid rahatähti, et oleks võimalik küsija vajadusi rahuldada.

Teine võimalus on osta ainult hädapärast kaupa, mis ei sära ega kiiska ja mis ei tekita teistes inimestes omandamisiha. Kui te ei taha, et teid tänaval tülitatakse, siis sõitke autoga, kusjuures auto peaks olema soovitavalt naisteauto või mõni muu sõiduk, mida ei ärandata. Ärge ainult unustage, et te seejuures põiklete oma südametunnistuse ja kaasaegse solidaarsuspõhimõtte eest kõrvale — kui te olete tarbimisvõimeline, siis järelikult on teile palju antud ja teil on kohustus vastata ühiskonna ootustele.