Jüri Ratas: Tulumaksuvaba miinimum peab tõusma alampalgani

 (108)
Jüri Ratas: Tulumaksuvaba miinimum peab tõusma alampalgani
Foto: Siim Lõvi

Viimastel päevadel on palju kõneainet pakkunud tulumaksuvaba miinimumi tõstmise idee. Kuna viimane tõus toimus häbiväärselt ammu, siis on täna kõik parlamendierakonnad nõus, et maksuvaba määr peab kerkima.

Küll aga on erinevaid seisukohti ja ettepanekuid nii summa suuruse kui ka selle rakendamise ajakava osas.

Olukorras, kus Eesti majandus on kolm aastat järjest tõusnud (ja tõusu ootame ka tänavu), on raske leida põhjendusi tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega viivitamiseks. Teema hiljuti tõstatanud rahandusminister oli oma sõnavõtus üldsõnaline, kuid nii Keskerakonna kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhtpoliitikud on välja pakkunud konkreetseid võimalusi sissetuleku maksuvaba osa suurendamiseks.

Kõige ambitsioonikamad numbrid käis ootamatult välja aga IRL, mille esimees teatas, et eesmärgiks on viia miinimum 500 euroni ja endine rahandusminister rääkis koguni 5000 eurost. Eesti Keskerakonna maksupoliitika on alati toetanud keskklassi ja madalapalgalisi ning otse loomulikult toetame ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmist. Küll aga ootaksin kõlavate numbrite asemel reaalseid tegusid ja rohkem järjepidevust oma seniste lubaduste täitmisel.

Tuletan meelde, et juba 2007. aastal lepiti Reformierakonna, IRL-i ja SDE valitsusprogrammis kokku toona 2 000 krooni suuruse tulumaksuvaba miinimumi järk-järgulises tõstmises 3 000 kroonini 2011. aastaks. Reaalsuses jõuti ainult 2 250 krooni ehk 144 euroni 2008. aastal ning sellest ajast pole ükski Andrus Ansipi juhitud valitsus tulumaksuvaba miinimumi tõstnud. Nüüd räägitakse juba oluliselt suurematest numbritest, kuid puudub igasugune kindlus, kas ja mis ajaks välja hõigatud summadeni jõutakse.

Seotud lood:

Valimiskampaania korras loosunglike lubaduste jagamise vältimiseks tuleb sisse viia kindel süsteem, mille alusel tulumaksuvaba miinimum stabiilselt tõuseb. Üks hea ja loogiline lahendus on selle sidumine ning pikemas plaanis võrdsustamine alampalgaga, mis kasvas 2013. aastal 320 euroni. Täna moodustab tulumaksuvaba miinimum ainult 45% alampalgast, kuid 2006. aastal oli see täpselt 2/3 alampalgast. Kui aastatel 2007-2013 oleks tulumaksuvaba miinimumi alampalgaga protsentuaalselt samas tempos tõstetud, oleks see tänaseks jõudnud 213 euroni.

Lähiaastatel võiksime jõuda alampalga ning maksuvaba tulu võrdsustamiseni ja kokku leppida, et edaspidi tõusevad need alati koos ja ühepalju. Osa vajalikust rahast toob majanduskasv, vajalike lisavahendite leidmiseks on mitmeid võimalusi. Näiteks tuleb ka Eestis sisse viia Euroopas üldlevinud astmeline tulumaks ja ettevõtete tulumaks klassikalisel kujul ning ühtlasi vähendada maksuauku. Niimoodi aitaks riik keskmist palka teenivaid inimesi ja ennekõike madalapalgalisi, kellel on kõige raskem pideva hinnatõusu valguses toime tulla.

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 100%-ni alampalgast tähendaks ühtlasi, et valdaval osal pensionäridest ei oleks vaja tulumaksu pärast muretseda, sest neile kehtib teatavasti täiendav 192-eurone maksuvabastus. Tulumaksu peaksid tänast alampalga määra arvestades tasuma ainult need pensionärid, kelle pension ületab 512 eurot. Käesoleval aastal kehtiv 336-eurone piir on ilmselgelt ebaõiglaselt madal ja ajale jalgu jäänud.

Reformierakonna ja IRL-i valitsuskoalitsiooni maksupoliitiline ideoloogia on paraku selgelt jõukamat ühiskonnakihti soosiv. Iga hinna eest soovitakse säilitada ühetaolist tulumaksu süsteemi, üksikisiku tulumaksu veelgi langetada ning samal ajal suurendada kaudseid makse (käibemaks, elektriaktsiis jms), mis omakorda tõstavad kõigi toodete ja teenuste hindu.

Kui valitsuskoalitsioon jääb oma tänase plaani juurde ning üksikisiku tulumaks langeb 2015. aastal 20%-ni, viib see riigieelarvest iga-aastaselt vähemalt 70 miljonit eurot, kuid sellest võidavad ennekõike kõrgema palga saajad. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni hinnangul tuleb seda raha kasutada hoopis tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks, sest sellest võidavad võrdselt nii kõik tööinimesed kui ka tulumaksu maksvad pensionärid.

Ma väga loodan, et valitsusparteid jõuavad tulumaksuvaba miinimumi tõstmise osas sõnadest tegudeni ning heast ideest ei tule samasugust õhulossi nagu „lapsetoetuste reformist“. Viimase tulemusena jäi teatavasti valdavale osale Eesti peredest lapsetoetus ka käesoleval aastal kõigest 19 euro suuruseks, opositsiooni poolt pakutud 57 euro asemel. Küll aga tõusid hinnad.