Jüri Pihl: Töötajate manifest jagab jõukust kõigile
Tegudest, mis aitavad Eestil saavutada taibukamat majandusmudelit, mille puhul ettevõtjate kõrval lõikavad jõukusest kasu ka töötajad ja teised ühiskonnagrupid.
Leian, et selline koosmeelele, ühiskasule ja õppimisele suunatud strateegia ongi just see kõige elujõulisem selles külmas maailmajaos, kus ka meie edukamad naabrid juba aastaid sama rada käinud.
Uueks, jätkusuutlikumaks alguseks on Eestil täna olemas ka head ja turvalised nõuandjad. Võtkem või jõukate riikide klubi OECD, mille seisukohad Eesti majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kohta kattuvad minu arusaamadega. Pean tunnistama, et sotsiaaldemokraadid on ammutanud just neist dokumentidest kindlust oma majandusplaanile.
20st töötust 16 peavad saama kiiresti tööd
Töötajate manifest ja sotsiaaldemokraadid seavad majanduse juhtimisel esiplaanile tööhõive. Sellest inimesi ja majandust närutavast probleemist pole võimalik kuidagi mööda vaadata. Nõiaringist tuleb läbi murda, sest ilma uute töökohtade ja perede majandusliku kindlustundeta ei taastu Eestis sisetarbimine. Just sisetarbimise madalseis rõhub täna kohalikku väike-ettevõtlust ega julgusta kuidagi looma uusi töökohti.
Olles tähelepanelikult kuulanud võimupoliitikute kõnesid ja jälginud ametnike toimetamist, puudub mul täna kindlus, et riik tegutseb piisavalt tööhõive taastamisega. Majandusministeerium toimetab ühes nurgas, sotsiaalministeerium teises, aga arusaadavat strateegiat keegi sõnastanud pole.
See viib mõttele, et vajame tööministrit, kel piisav volitus rääkida kaasa ettevõtlustoetuste reformimisel ja kes suudab neid meetmeid siduda töötukassa poolt pakutavate aktiivsete tööhõivemeetmetega. Sellise portfellita koordinatsiooniministri püüdluseks, kogu ülejäänud valitsuse toel, mõistagi, ei tohi olla midagi vähemat kui täistööhõive ehk see, et igast kahekümnest töötust saavad lähiajal mõistlikule tööle vähemalt 16.
Perede majanduslikku julgeolekut ning sisetarbimist toetavad ka kõrgemad ja pikemad töötutoetused. Naljakas on lugeda ülevaateid töötukassa kuninglikest ülejääkidest ajal, kui kümned tuhanded on ilma igasugusest sissetulekust, ülejäägid ise aga turgutavad Saksamaa majandust. Tõsi, majandusbuumi päevil oleks töötukassa liigne heldus võinud põhjustada ka tahtlikku töötust, kuid hetkel ei saa küll inimesi ega ülemäärast sotsiaalkaitset süüdistada faktis, et keskmine töötusperiood on venimas 18 kuu kanti, millest töötukassa kindlustab napilt poole.
Raha sissevool
Euro üksi ei ole päästnud ei Slovakkiat ega kedagi teist. Seepärast pole mõtet pikalt vaielda ka kohalike klassikutega, kes sisetarbimise ja töötuse kõrval rõhutavad kasutamata potentsiaali oma kaupade ja teenuste eksportimisel. Ennekõike eksportimisel õiglase hinna eest.
Kuid ettevõtjate hajusatest pingutustest üksi jääb ekspordiläbimurde saavutamiseks väheks. Rakendada tuleb ka Eesti riigi potentsiaal tegutsevate välisesinduste kaudu. Majanduskontaktide vahendamine, tähelepanu tõmbamine Eesti toodangule ning majanduskoostööks soodsa õhkkonna loomine on vähim, mida riik teha saab.
Mitmed ettevõtjad aga soovitavad tegeleda uute turgudega veelgi fokusseeritumalt ja otsida koos uusi müügivõimalusi just neile sektoreile, kus tööjõud, oskusteave ja tootmisvõimsused täna jõude seisavad. Meil pole vaja oodata, kuni meie kvaliteetne tööjõud ja ajud leiavad endale uue tootmisbaasi Iirimaal, Soomes või kusagil mujal.
Nupukas majandus - kõik kooli!
Paari nädala eest tegid statistikud kindlaks tõsiasja, millest inimesed tööpaikadel ammu rääkinud - töötajad soovivad ennast arendada, kuid raha ja süsteem on puudulikud. Nii ei saa ka eeldada järsku tööviljakuse tõusu ja liikumist nupuka majanduse poole. Manifest sisaldab seetõttu uut ideed töötajate koolitusfondi loomiseks, mis tagab töötajate osaluse täiend- või ümberõppes vähemalt korra nelja aasta jooksul. Tööjõu täiendava maksustamise asemel saaks fond toitu hoopis kasumimaksust.
Julgustan siinkohal ka tööandjaid koolipinki istuma, et õppida turundust, rahvusvahelist kaubandust, ja saama osa ülikoolides pulbitsevatest innovaatilistest ideedest.
Oleme tööandjatega printsipiaalsel eriarvamusel tasulise kõrghariduse küsimuses. 90ndate kiire stardi eest oleme tänu võlgu just rahva kõrgele haridustasemele. Rumal oleks arvata, nagu võiks liigne õppimine olla meile takistuseks infosajandil. Nüüd vältimaks riski, et parimad ajud jäävad koolitamata, on tasuta haridus üks ja ainus pääsetee. Teema jõuab välja ka õppetoetuste ning tasuta koolitoidu ja -bussini, sest järjest enam mõjutab vanemate käekäik laste ligipääsu mistahes tasemeharidusele.
Töötajate manifest ei ole mõeldud vastandamiseks, vaid sellise ühiskonna ehitamiseks, mis on suunatud tööandjate ja töötajate üksteise huve arvestavale koostööle.
