Jüri Leesment: Kas rahvuspoliitikat hakatakse muutma?

Kodakondsus- ja rahvastikupoliitikat uue valitsusliidu koalitsioonilepe ei puuduta. Samas on esimesi märke kavatsusest seda muuta mitte seaduste, vaid administratiivsete vahendite abil.

Koalitsioonileppes pole rahvastiku- ja kodakondsuspoliitika kohta kirjas ainsatki lauset. Seda saab tõlgendada mitmeti. Esiteks — mingeid olulisi muutusi pole tõepoolest plaanis. Teiseks — kuna senise kodakondsuspoliitika jätkumist pole kinnitatud, siis on kõik võimalik kuni mitmete seaduste muutmiseni välja. Kolmandaks — muutusi kavatsetakse läbi viia mitte seaduste parandamise, vaid teistsuguste, eelkõige administratiivsete vahendite abil.

Esimeses võimaluses paneb kahtlema see, et Keskerakond on senist kodakondsuspoliitikat pidevalt kritiseerinud. Samuti nende tihedad sidemed vene parteide ja kogukonnaga. Kuni toetuse vajamiseni välja.

Samas ei tundu väga põhimõttelised parandused kodakondsuse ja välismaalaste seadustes tõenäolised. Mingit välist survet ju enam pole, OSCE on lahkunud ning põlisrahvus ei võtaks siin jätkuvat liberaliseerimist enam omaks. Ka võiks Riigikogus tulla tõrkeid Reformierakonna poolt.

Siiski pole vastavad eelnõu, milles väljendub soov venekeelse elanikkonna õigusi suurendada ja kodakondsuse saamist lihtsustada, kuhugi kadunud. Osa neist, näiteks omavalitsuste keelekasutuse laiendamine, on esitanud Keskerakond koos vene parteidega.

Kolmas variant — asju püütakse suunata teistsuguste, eelkõige administratiivsete vahendite ja kaadripoliitika läbi. Varem lubatule tuginedes on see küllalt tõenäoline. Võimalused on siin avarad ning esimesed märgid ilmnenud.

Hiljuti tuli uudis, et uus siseminister Seppik määrab oma nõunikuks, kes tegeleb spetsiaalselt kodakondsuse- ja rahvastikuküsimustega, tuntud vene poliitiku Valentin Strukovi, kes jaanuaris liitus Keskerakonnaga. Kusjuures vastav sisuline osakond on Siseministeeriumis olemas. Tänase seisuga Strukov siiski ametis pole ning võimalik, et sinna ei lähegi.

Uudised andsid ka teada, et Seppik kavatseb välja vahetada Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektori Mari Pedaku. Põhjuseks mitte ameti kehv töö, vaid alles uurimise käigus olevad korruptsioonisüüdistused. Siit tekib ometi küsimus — ehk soovib Keskerakond nii seda ülimõjukat ametit taas oma kontrolli alla saada.

Olulised muutused on toimumas ka Rahvastikuministri büroos, kus Eldar Efendijev, keda reklaamitakse esimese muulasest ministrina viimase kümne aasta jooksul, vahetas välja Katrin Saksa. Tasub jälgida, millised tööülesanded peaminister talle oma käskkirjaga paneb, kas need jäävad samaks või muutuvad. Selles valdkonnas on liikumas ka suured integratsioonirahad…

Administratiivsete vahendite hulk, millega protsessi mõjutada, on tohutult lai. Alates sellest, et ühed seaduseparandused jäävad pikaks ajaks riiulitele või antakse neile tagasikäik, teiste täiendamisele ja läbisurumisele pannakse kogu jõud. Lisaks hulk konkreetseid otsuseid ja meetmeid kuni üksikküsimuste lahendamiseni oma huvidest lähtuvalt. Mis ei pruugi tähendada otsest vastuollu minekut seadustega.

Antud valdkonnaga on seotud hulk komisjone ja fonde, elamisload, sissesõiduviisad, eriteenete eest kodakondsuse andmine, keelenõuded, immigratsioonipoliitika… Seega, otsesed riiklikud huvid.