Jüri Kukk: Kosovo tunnustamine sai Krimmile saatuslikuks

Käisin 2004. aastal ajakirjanikuna Kosovos Eesti rahuvalvajate juures. Kui see piirkond ennast 2008. aastal iseseisvaks kuulutas ja lääneriigid teda üksteise järel tunnustasid, tekkis minus kahtlus, kas see ikka on piisavalt mõttekas. Mitte et ma oleks rahvuste enesemääramise vastu, vaid juba siis oli nähtav oht tekitada olukord, mida võib ka teistpidi ära kasutada.

Nii ka läks. Abhaasia ja Lõuna-Osseetia kuulutasid ennast Kremli õhutusel iseseisvaks täpselt samamoodi nagu Kosovo NATO ja Euroopa Liidu toel. Juba siis vihjas Serbia põline liitlane Venemaa, et kui Balkanil oli selline stsenaarium lubatud, siis miks mitte Kaukaasias?

Nüüd on sama lugu Krimmis. Nagu ka Kosovo iseseisvuse puhul, on enamik Krimmi elanikkonnast siiski Venemaaga ühinemise poolt. Lääs viitab rahvusvahelisele piiride puutumatuse põhimõttele, Venemaa rahvaste enesemääramisõigusele.

Lääne kaardid on tänu Kosovole selles mängus väga nõrgaks osutunud ja võivad maksta kätte kogu Ida-Ukraina kaotamisega. Seega loovutas demokraatlik maailm 2008. aastal trumbid Venemaale ja ainuke õigustus tollal toime pandule on see, et Jugoslaavia president Slobodan Milosevich oleks muidu albaanlaste vabadusvõitluse verre uputanud. Sellegi argumendi on Kreml enda kasuks pööranud, väites, et ka Vene kodanike elu on Ukrainas ohus.

Üks väheseid positiivseid momente kogu Venemaa-Ukraina konfliktis on see, et alati Moskvat toetav Hiina eraldas ennast Kremlist ja nõudis Ukraina ühtsuse tunnustamist. See on arusaadav, sest Krimmi annekteerimise tunnustamine annaks aluse ka Taivani ja Tiibeti mistahes eraldumise heakskiitmisele teiste riikide poolt, neist territooriumidest aga hoiab Peking kümne küünega kinni.

Hiina oskab sellisest ohtlikust ahvatlusest hoiduda, millise Lääs Kosovo puhul alla neelas. Iseküsimus on see, et kas Peking andis Moskvale ka mõista: me küll ei tunnusta omadel kaalutlustel Krimmi eraldumist, aga tehke rahulikult edasi, mida hing aga lustib. India nii tark polnud: Moskvale rohelist teed andes pani ta ennast löögi alla, sest Indias on kümneid osariike, kus nõutakse oma riiki, Kašmiiri puhul ka Pakistaniga ühinemist.

Krimm on läinud, Ida-Ukraina ohus. Loodame, et Lääs ei tee enam topeltmoraali soodustavaid vigu, mis võiks Eestile maksta Ida-Virumaa.