Jura teke ja võidukäik

Alguses oli karja juht toore jõu ja kihvadega. Järgnes šamaan rituaalidega, ohverdamine jahiõnnele jne., kogudes kavalusega rikkust ja võimu. Kartes ebaõnnestumiste puhul nuiaga vastu kolpa saada, näitas näpuga taevasse, kust äike ja torm öösel koopa üle ujutas. Julmad rituaalid hoidsid alamaid sõnakuulmises, rääkimata orjadest. Naaberkülas millegipärast ilusamad ja prullakamad naised. Ja usutakse seal mingeid teisi puuslikke. Nuiaga kuraditele pähe. Naised ja jahimaad endile.

Üleloomulikud loodusnähtused, mida põlvest põlve edasi räägiti, moondusid ja muutusud rääkijate suu läbi üha õudsemateks legendideks. Hiljem tuli kirjasõna. Mille algelisi ülestähendusi tõlgendatakse oma: arusaamise, mõistuse, harituse, tõekspidamise jne järgi. Kuidas võimule kasulikum. Nii see: jumal, usk ja religioon, rikkuse ning võimu kaitseks tasapisi tekkis.

Tänapäeval leiutab iga šarlatan oma usu (teeb oma firma) millega: kergeusklike-, kriisis-, üksikute-, haigete-, jne, jne inimeste ajusid loputada ja nende viimased säästud oma tasku toppida. Või asutab selleks mingi eksootilise usu filiaali, sest kohalikes monopolides kõik tulusamad ja mõjukamad kohad juba hõivatud.

Mõnikord kogunevad: elust tüdinenud-, või haiged-, või rikkad-, või üksikud-, jne, jne inimesed ja mõtlevad välja oma usu, religiooni. Sageli heade kavatsustega. Läheb niin nagu tavaliselt. Kängid kukuvad üksteist maha nottima, et mingis slummis narkomüügi tulusid kontrollida. Näiteks.

Inimeste maitsed on nii erinevad — igaühele leidub midagi. Kes kummardab jumalat, kes kuradit. Vahet mittemingisugust. Kui vaja, minnakse teisitiuskujale noaga kõri kallale, et tõestada oma usu paremust. Olgu ta või oma lihane vend. Vallutatakse riike ja anastatakse rahvaid, et rohkem rikkust ja võimu omada. Neid õnnetuid oma usku pöörates on kergem valitseda ja kuritegusid põhjendada. Ja-või näidata oma usu ja jumala ülemuslikkust.

Olen kohanud mitmesuguseid “usklikke”. Ühtedest on usklikud saanud pärast rasket haigust, kartes selle kordumist Teised hakanud jumalat kummardama pahategudest tingitud hingepiinadest!!! Kolmandate ajud on pehmeks rääkinud mingid usuhullud. Jne. Kui aga küsida, kuidas Sa tunnetad või tunned seda va jumalat, hakkab kulunud stampide võristamine, piibli tsiteerimine ja mingi jura ajamine. Näha kohe, et piinlik teema. Järeldus võib olla üks — on lastud ennast pehmeks rääkida ja mindud mingisse karja, millele kaine mõistus ei suuda leida põhjendust. Või mindud hirmust. Niimoodi põlvest põlve.

Libekeelsed, kõrgesti haritud, teoloogiat ja muud sarnast õppinud härrased, on võimelised iga tavalise inimese ajud oma jutuga lühisesse ajama, teda oma mängukanniks muutma. Südame rahustuseks, ja et mitte lollina näida, jääb vaesekestel üle ainult piiblit jorutada. (teistes uskudes muud koraanid)

Minugipärast — uskugu ja kummardagu igaüks keda või mida tahab, kuni see nagu tiivakesed telerist, kaaskodanikke ei häiri ja kõri kallale ei kiputa.

Kahjuks on ühed regioonid, suures osas just oma jumalat jutlustades, koondanud endi kätte suurema osa võimust ja maailma rikkustest. Vaeste ja näljastega ei kiputa midagi jagama. Ja abistamine peaks olema hoolikalt kaalutud ning mõtestatud tegevus. Et ei korduks NSVLi kunagise “abi” tagajärjed vaestele rahvastele. Näiteks. Suure ebavõrdsuse ja religioonide sallimatuse tõttu teineteisesse, usku kuritegeliku tööriistana kasutades, ootab meie ilusat sinist, veel lõplikult reostamata planeeti ees Maailmade Sõda. Mille koputus niitis juba maha mõned rahakummardajate pilvelõhkujad, tuues hulga süütuid ohvreid. Kas ikka “süütuid”? Tõenäoliselt kõik me ihkaksime elada suures villas. Kihutada uhke autoga. Omada: telerit, arvutit, mobiili, mikrolaineahju ja mida kõike veel. Ajada keresse kõige hõrgumaid roogasid. Aga kelle või mille arvelt! Omaette teema on teaduse osa inimkonna arengus. Tema plussid ja miinused.

Kus on lahendused? Kas homo sapiens, meie planeedil, on ainult sähvatus mõõtmatus universumis?

Parema puudumisel, võiks oma pilgud pöörata esialgu roheliste ja budistide poole. Vähemalt tundub nii!