JUHTKIRI: Võidusamba eelarve läks 30 miljoniga lõhki - kes vastutab?
Lisaks probleemidele roosatava klaasi või kukkuvate paneelidega, tekitab suurimat hämmastust siiski rahaküsimus. Teadupärast oli samba esialgne maksumus 100 miljonit krooni. Kui klaasrist aga lõpuks valmis saadi, oli kulunud 132,9 miljonit. Kiire arvutaja leiab, et esialgsest summast läks ehitus kolmandiku võrra kallimaks.
Õigustatud on siinkohal küsida, mis saab edasi? Kes võtab vastutuse selle eest, et eelarvest enam kui 30 miljoniga üle mindi?
Jah, eks ole rahakulul ja muudel probleemidel ka hulk põhjuseid. Esimesena tuleks märkida kiirustamist, sest poliitikutel oli soov mälestusmärk (ka iseendile!) kiiresti valmis saada. Nii näiteks anti kolmele ettevõttele samba ehitamise pakkumuse koostamiseks aega vaid üheksa päeva. Selle taustal on märkimisväärne ka see, et auditi järgi hakkas kaitseministeerium tšehhidega asju ajama mitu kuud enne ehituse pakkumuse ettepanekute tegemist.
Teine auditist selgunud markantne detail puudutab samba ehitamiseks annetuse teinud inimeste raha. Nimelt läks kolm neljandikku summast parandustööde tegemiseks.
Olgu kuidas on, igatahes on kahju, et nii olulise mälestusmärgi rajamine ei möödunud kooskõlas samba sümbolilise väärtusega. Kogu kemplemine ja lõputu remondiepopöa pisendas, mitte ei õilistanud, ent selle põhjuseks võis olla ka vastuolu ministri ja ametnike vahel. Viimastele pakkus projekti kohal heljuv kõrbehais ilmselt pigem meelelahutust.
Lõpetuseks – nii nagu Hruštšovil ei tulnud välja põllumajanduse arendamine, võib eelnevast järeldada, et ka meie tänased tipp-poliitikud ei sobi projektijuhtideks. Igaüks jäägu ikka oma liistude juurde...
