JUHTKIRI: Viieeurone on (sisuliselt) inimõigus

Swedbanki tänane strateegia oli osav: kõigepealt avaldati teade, et viieeuroste võtmisega pangaautomaatidest on enam probleeme. Varsti järgnes kommentaar, et pole võimatu, et viieeurosed tulevikus automaatidest kaovad.

Eks pank kompab selliste avaldustega avalikkuse reaktsioone. Kui viieeuroste automaatidest kõrvaldamise peale suuremat hädakisa ei teki, võib selle rahulikult ära teha.

Et pankades, eriti täna sondid välja saatnud Swedbankis vale muljet ei jääks, siis peame vajalikuks siinkohal kõva häälega välja öelda: käed eemale viieeurostest!

Jah, mitmes riigis on pangaautomaatides väikseim kupüür 20-eurone. Kuid need on riigid, kus keskmine brutopalk on umbkaudu 2800 eurot. Sel puhul moodustab väikseim automaadist saadav rahatäht 0,7 protsenti igakuisest sissetulekust.

Et Eestis säiliks sama suhe, peab viieeurone kindlasti automaatidest kättesaadavaks jääma. Meie keskmisest 770-eurosest palgast moodustab viieeurone nimelt sama suure osa kui 20-eurone 2800-eurosest palgast.

Võimalikult väikeste rahatähtede kättesaadavus on oluline eriti nüüd, kui inimestel kontodel raha palju vähem kui mõned aastad tagasi ning mil pankurite jaoks tühisena tunduv viis eurot on paljudele pea sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus.

Üha suuremate kupüüride kasutamise sundus tähendab kõrgendatud riski nii turvalisuse kui ka näiteks laste rahakulutuse kontrolli alt väljumise suhtes. Pealegi aitab väiksemate rahatähtede kaotamine kaasa hinnatõusude vaikivale heakskiidule.

Kui viieeurosed on pangaautomaatide jaoks ebamugavad, tehtagu paremad automaadid, mitte ärgu sunnitagu inimesi vastu tahtmist rohkem sularaha kaasas kandma. Pankade kasum paistab viimaste aruannete kohaselt sellele kenasti vastu pidavat.