Kusjuures kaotatud mitte ainult eesti-, vaid ka siinse venekeelse ajakirjanduse jaoks. Maavanem usub, et suurem osa neist Ida-Viru venekeelsetest elanikest, kellel on n-ö antennid itta pööratud, ei hakka iial Eesti infokanaleid tarbima.

See prognoos on vastuolus valitsuse tegevusega. Siseminister Marko Pomerants on rääkinud juba mõnda aega vajadusest Kirde-Eesti venelased “meie” inforuumi tagasi võita. Pärast seda, kui Andrus Ansip 2008. aasta lõpus venekeelse telekanali vajadusele selgesõnaliselt kriipsu peale tõmbas, ei ole selleks just liiga palju võimalusi.

Raadio 4-l on oma kuulajaskond, kuid selle moodustab pigem see intelligentsem ja huvitatum osa venekeelsest kogukonnast, kellele maailma ning oma riigi asjad muidu ka korda lähevad. Venekeelsed telesaated on ETV2-kanalil sisuliselt väljasuremise äärel.

Eelnenut saab riik rahastamisotsuste ning ringhäälingunõukogu kaudu mõjutada. Siinkohal on siiski põhjust meeles pidada, et ringhääling ei peaks konkureerima erameediaga. Ennekõike peaks see hoolitsema selle eest, et kaotud saaks ka need valdkonnad ühiskonnas, mille jaoks erameedial kasumivajaduse tõttu võimalusi ei ole.

Venekeelse auditooriumi eest hoolitsemine ei ole selles plaanis sihtmärk number üks, vähemalt kui lugeda ajakirjanduseks mitte ainult traditsioonilised paberajalehed ning tele- ja raadiokanalid. Tegelikult eksivad nii valitsus kui ka Riho Breivel. Venelased tarbivad Eesti inforuumi küll, nad lihtsalt teevad seda kaasaegseid kanaleid pidi.

RusDelfi oma 160 000 külastajaga nädalas on selle kohta hea näide.