Kas teadsid, et pärast ACTAt on ka poest ostetud CD tagavaraks kopeerimise kuritegu? Kas teadsid, et Elion või Starman hakkavad su järel nuhkima, et tagada „õiguste omanike õiguspäraste huvide kaitse“? Samuti mõjutab ACTA geneeriliste ravimite tootmist ja teraviljasortide kasutamist. Kokkuvõttes - ACTAst võidavad enim suurkorporatsioonid.

Autoriõiguste kaitsmise asemel on internetiga palju põletavamaid probleeme. Kui jätta kõrvale küberkuritegevus, mis Eestis lõi kõige suuremaid laineid pronksiöö ajal, siis teatava kehaorgani suurendamist lubavaid kirju on saanud ilmselt paljud. Rämpspost ehk spam moodustab kogu e-kirjade liiklusest rohkem kui 90%. Loomulikult tuleb sellise võrguliikluse võimaldamine kellelgi ka kinni maksta.

Kui Eesti liitub ACTAga, siis hakkavad internetiteenuse pakkujad jälgima kasutajate internetiliiklust. Loomulikult on see vastu kõikvõimalikele seadustele: Eesti põhiseadus, infoühiskonna seadus ja ELi e-kaubanduse direktiiv. Kõige olulisem on aga see, et säärane jälgimine ei muuda (interneti)maailma paremaks ega ka turvalisemaks paigaks.

Peamine põhjus, miks piraatkoopiad levivad, on selles, et originaalide poest ostmine käib rahaliselt üle jõu või pole näiteks vanu väärtfilme Eestist saada. Internet on allalaadimise väga lihtsaks teinud, ent sisutootjad ehk filmi ja muusikakompaniid ei ole suutnud maailma arengutega kaasas käia. Selle asemel, et ise muutuda, üritavad nad nüüd lobitöö ja seaduste abil maailma muuta.

Eesti lähinaabruses on vähemasti üks tervemõistuslikkuse kants olemas. Nimelt teatas paar päeva tagasi ACTA ratifitseerimise peatamisest Poola. Ka Eesti riik võiks näidata initsiatiivi ja ACTAt mitte ratifitseerida – vahel võib ka oma peaga mõelda ning mitte alluda suurkorporatsioonide lobitööle.

Sellel laupäeval toimuvad sarnaselt Euroopa pealinnadele ACTA vastased meeleavaldused Tartus ja Tallinnas. Mine ja anna oma panus võitlusele vaba interneti eest!