JUHTKIRI: Valimislubadused läbi ei paista
Meil pole põhjust arvata, et erakondade peakontoritest ei oleks lihtsale küsimusele vastamiseks piisavalt ajusid või teabekäsitlemissuutlikkust. Asi ei ole võimekuses, vaid selles, et erakonnad püüavad ebamugavast teemast kõrvale hiilida.
Ainsa kaolitsiooniparteina on oma valimislubaduste hinna selgelt välja öelnud IRL, mis, tõsi küll, sai niimoodi näidata end riigieelarvet kõige vähem koormavate lubaduste erakonnana. Vaikus valitseb aga kahe suure - Reformi- ja Keskerakonna lubaduste maksumuse osas. Nood püüavad ilmselt venitada vastusega nii kaua, et valimisteni (ehk siis hääletajate võimalikuks ümberhäälestumiseks) võimalikult vähe aega jääks.
See on inetu nii ajakirjanduse kui Eesti valijate suhtes. Tegelikult ei peaks Delfi üldse sellist infot erakondade käest pinnima, vaid iga erakond peaks valimislubadused kohe koos hinnasildiga esitamagi. Siis võiks iga valija hoobilt otsustada, kas kõik need piimajõed ja pudrumäed, mida poliitikud valituks osutumise lootuses kokku lubavad, riigile ka jõukohased on.
See on aga just nimelt see, millel maailma sülelevate lubaduste kuhjaga suurerakonnad sündida ei taha lasta. Nende valimislubadused pole läbipaistvad, vaid hägused nagu väsinud klaas ühissauna uksel. Sellised lubadused on ka üsna hõlpus täitma jätta, nagu on näha Reformierakonna eelmiste valimiste aegu esitatud suurtest lubadustest, millisest on täidetud vaid üks kuuest.
