JUHTKIRI: Valimised 2011 — üleilmne rahu, tasuta energia ja õnnelikud inimesed...

Valimisteni on jäänud 47 päeva ja sisuliselt kõik parlamenti pääseda võivad erakonnad on tulnud lagedale oma valimisprogrammidega. Eestil jääb üle loota, et need kunagi ei teostu.

Ärge mõistke meid valesti. Loomulikult oleks Delfil hea meel nii tasuta kõrghariduse, väheneva tööpuuduse, kolmekordsete lastetoetuste, majanduskasvu, langevate hindade, suurenevate pensionite, elamiskulude vähenemise, kõikide toetuste kasvu, libiseva pensioniea, kvaliteethariduse ja palgatõusu üle. Kui veel kõik sõjad maailmas lõpeksid, külmfusioon õnnestuks ning kõik inimesed oleksid õnnelikud ja head, oleks elu lill.

Eelnenud irooniaga püüame märku anda, et erakondade valimislubadused jagunevad laias laastus kaheks: kas nii üldisteks ja pealiskaudseteks, et need ei luba põhimõtteliselt suurt midagi või siis nii kõikelubavaks, et need ajaks riigikassa peagi hullult upakile.

Esimesed kategoorias hiilgab eriti võimsalt Reformierakond, mille majanduskasvule, kvaliteetharidusele ja sissetulekute tõusule orienteeritud valimislubadused paistavad silma mitte ainult populismi poolest, vaid ka vajadusega mitte midagi teha. Teises kategoorias särab Keskerakond, mis on põhimõtteliselt valmis lubama kõike, mida valija hing ihaldab — hoolimata sellest, mitu kilomeetrit pikk hinnasilt kõikide lubaduste küljes ripub.

Iga erakonna kaukas on selliseid lubadusi, milleks vajalike rahade leidmist või mille tekitatud augu täitmist riigieelarves erakonnad vähimalgi moel põhjendanud ei ole. Pensionitõus, maksude langetamise ja kaotamine ning toetuste suurendamine on sellised sammud, mis nõuavad raha — erakonnad, esitage palun usutavad arvutused selle kohta, kust raha tuleb.

Praegu välja käidud programmilisi lubadusi võib veel pidada üldisteks suunisteks. Järgneva 46 päeva jooksul oleks valijal vaja aga kuulda palju sisulisemaid ja detailsemalt põhjendatud argumente.