JUHTKIRI: Tundmatuks jääda sooviv meediajuhist autojuht
Eile sai Jõesaar kahes telekanalis meediaaega, et kahetsust ja kaastunnet avaldada. Ilmselgelt siiralt ja südamest. Samas jäi Jõesaarele võimalus ka läbi mitme meedia kinnitada, et tema sõitis saatuslikule ristmikule enda arvates rohelise tulega. Pealtnägijad ning ka politsei esialgsed andmed kinnitavad vastupidist. Lõplikult selgitab tõe välja uurimine.
Kahjuks jääb ERR-i enda laupäevase tegevuse põhjal mulje, et vähemalt laupäeval ei olnud tõe avaldamine veel rahvusringhäälingu prioriteetide hulgas. Jõesaare osalus õnnetuses pidi ERR-ile teada olema juba peatselt õnnetuse järel, kuid seda avaldama ei kiirustatud - loodetavasti mitte ootuses, et ehk ülejäänud meedia Jõesaart ei tuvasta. ERR avaldas oma informatsiooni alles pühapäeva õhtul, mil ETV selle uudistesaate esimesel kohal rahva ette tõi - siis aga juba korraldatud meediaürituse vormis.
See tundub olevat Eesti meedia üldine häda: teiste säärt oleme valmis agaralt purema, aga kui toimuv puudutab meid ennast, oleme vähemalt hetke peata kanad. See puudutab kogu meediat - kusjuures ka Delfi ei ole patust puhas.
Mis aga õnnetusse endasse puutub, siis mingil tasandil oleme me liikluses kõik võrdsed — on ju see üks väheseid paiku, kus üksteisega kohtuvad esimene, teine ja kõik ülejäänud Eestid. Riigikogulane ja kodutu, ärimees ja töötu, vaene ja rikas, noor ja vana. Samas ei ole liikluses kunagi võrdsed erinevate vahenditega liikujad. Uue võimsa Volvo tõenäosus surmavaks muutuda on palju suurem kui rolleril, jalgrattast või jalakäijast rääkimata.
See on fakt, mida kõik autojuhid peaksid liikluses raugematu intensiivsusega meeles pidama. Eriti sellistes kohtades nagu Linnu tee, kus juhtidel on kombeks Tondi poolt tulles vahetult enne seda õnnetut Nõmme tee ristmikku gaasi anda, et veel viimasel hetkel enne punase süttimist üle lipsata.
Autojuhid peaksid hetkel veel eriti tähelepanelikud olema, nii palavuse kui ka eredalt paistva päikese tõttu. Esimene lööb pea sassi, teine nõrgestab nähtavust. Parem siis juba karta — ehk sõita rõhutatult tähelepanelikult ning pigem pisut aeglasemalt kui kiirustades — kui kahetseda. Kahetsus, isegi siis kui see Andres Jõesaare kombel kindlasti siiras on, on siiski ainult tagantjärele tarkus.
