JUHTKIRI: Tasuta ühistransport sirutab oma kombitsaid
Esialgu on õukondlastel lausa lust seda tööindu pealt vaadata: puhkevate rooside kõrval tõstab igal hommikul pead mõni esmalt arglik, kuid päeva peale aina kindlameelsema ilmega liiklusmärk. Hommikuste tööle kibelejate teekond on aga palistatud värviaurudega, mis kerkivad vastselt maha joonitud valgetest triibukestest ja mis hellitaksid ka kõige paadunuma toksikomaani väsinud sõõrmeid.
Paraku on senine elukorraldus selles palju kannatanud ja vapras pealinnas suures ohus, sest valged jooned on vaid eelvägi. Selle eelväe järel tulevad aga peajõud. Märkamatuks jäämise nimel on nad riietanud end sini-valgesse ürpi ja keskmisest teadlikum linnakodanik liigitab säärased üksused kohe õhuväe alla. See on aga täiesti õige, sest edasi liikumiseks vajaliku energia saavad nad just sealt ülevalt – õhust, läbi oma „sarvede“.
Teise väeliigi moodustavad kamuflaažiga kaetud elukad. Rohe-valge karvkatte tõttu teab tublim kodanik, et tegemist on maaväelastega. Ja ka see on täiesti õige, sest edasi liikumiseks kasutavad nad diislit, mida nende käskijad ammutavad sügavalt maa seest.
Õukondlaste hämmastuseks on nii õhu- kui ka maavägi iga päevaga hõivanud aina rohkem maad seni enamvähem vabana püsinud pealinnast. Seda kõike mõistmatu pilguga pealt vaatavad õukondlased lasevad nukralt autosse sulgunult ummikutes signaali ja mõtlevad õudusega, milline tükk nende armsast pealinnast järgmisena tasuta ühistranspordi kombitsate kätte langeb.
Õukondlaste õuduseks on olnud ka segasevõitu teateid esimestest langenutest. Tallinna Kaubamaja kontsernile kuuluv Torupilli Selveri kaubanduskeskus olla valgetest joontest tugevasti haavatud ja vaakuvat nüüd elu ja surma vahel. Ainult joonte kustutamine võiks Selverit ja tema käivet veel päästa, kuid tasuta ühistranspordi käskijad olla kõhklejatele relva ähvardusel ja propaganda mõjutusel ajupesu teinud: „Mitte ühtegi sammu tagasi, ainult edasi!“
Ärevuses linnas levivad kuuldused, nagu oleksid ärksamad õukondlased kokku kogunenud ja otsustanud, et nemad tasuta ühistranspordi kombitsate lõksu ei lange. Nemad ei lähe tasuta asjade õnge, sest nad saavad neid niigi, pealegi on ka palk ja kuluhüvitised kõrged. Nemad, ülla Toompea Volvo-vennaskonna liikmed ei anna alla, vaid võitlevad võiduka lõpuni. Nemad juba ei kutsu raadio kaudu rahvast üles sõnadega „Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse!“
Kuid palju on ka ülejooksikuid ja heitunuid. Nemad tervitasid tasuta ühistransporti kui vabastajat autohulluse kütkeist. Nemad kinnitasid oma veendumusi tasuta ühistranspordi hääletusel ja usukindluse tõestamiseks ohverdasid lisaks isiklikele sõiduvahenditele ka märkimisväärse summa parteikassasse.
Hea ja kurja võitlus on alanud, kuid lootus kustub kiiresti. Iga ööga muutuvad autolembeste õukondlaste sõidurajad aina ahtamaks ning tasuta ühistranspordi käskija vuntside all kaardub irve aina võikamaks. "Esmalt Tallinn, siis väiksemad linnad ja lõpuks saavad ka maanteed tasuta ühistranspordi omaks. Ja siis võib koalitsioon kvoodiraha eest ostetud viiesaja elektriautoga ainult heinamaal sõita," mõtleb ta ja puhkeb naerma. Mõni sekund hiljem kukub üle õue seisval Võidusambal üks paneel küljest. Lihtsalt ehmatusest. Ja hirmust valge värvi ees.
