Õiguskantsleri hinnangule järgnenud esmareaktsioonid osutavad, et kiiret konkreetset tulemust õiguslik hinnang ei garanteeri. Pigem kavatsevad selle teema osapooled - Tallinna Vesi, Tallinna linnavalitsus ning neli erakonda - sõrmega üksteise suunas näidata ning kasutada argumenti "Teised tegid!"

Tallinna Vesi ütleb, et nemad ei tee midagi, enne kui linnavalitsus teeb. Linnavalitsus ütleb, et ei saa midagi teha, sest vee hinda kujundab aastast 2001 pärinev Tallinna Vee erastamisleping. Selle sõlmimises süüdistab praegune keskerakondlik linnavalitsus toona pealinnas võimul olnud Isamaaliitu ning seda veeküsimuses toetanud Reformierakonda ja Mõõdukaid. Viimased hoiavad targu suud kinni.

Fakt on see, et iga linnakodanik, kes on vaadanud viimastel aastatel oma veearveid ning samas jaksanud tutvuda Tallinna Vee kasuminumbitega, leiab, et olukord on ebaõiglane. Tema kõrvus kõlavad täiesti põhjendatuna õiguskantsleri sõnad, et Tallinna Vesi on võinud linnaga sõlmitud lepingust saada põhjendamatult suurt kasumit.

Kuidas edasi?

Õiguskantsler juhtis oma ettepanekus linnavalitsuse tähelepanu sellele, et Tallinna linna ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepinguga ei saa muuta lepingu suhtes kõrgemal asetsevate õigusaktide (nt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse) sisu.

Ehk siis - kuigi Edgar Savisaar tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil soovitas õiguskantsleril riigikohtusse pöörduda, ootab õiguskantsler just nimelt linnavalitsuselt Tallinna Veega sõlmitud lepingu ümbervaatamist. Abiks peaks selles nüüd olema õiguskantsleri värske seisukoht.

Kui linnavalitsus nüüd endiselt eelkäijate vigade viitab ning midagi konkreetset ette ei võta, tekib küsimus, kas seda suurtest sõnadest hoolimata üldse tahetakse. Ettevaatlikuks teevad selles plaanis linnapea tänased vabandavad sõnad, et Tallinna Vesi peab ikka koledalt kombel investeerima ka.

Tallinna Vee suurem kasum tähendab suuremaid dividende Tallinna linnale, mida ei saa antud olukorda hinnates unustada.