Andrus Veerpalu ei ole kogu sündmusteahela jooksul teadaolevalt üldsusele valetanud või seda eksitanud. Seda, kas tema sõnadelt “saan vanduda, et ma pole keelatud aineid kunagi tarvitanud” võib uurimise käigus tõepõhi kaduda, osutavad alles dopinguproovi tulemuse vaidlustamise käigus esitatavad tõendid.

Küll aga on otsese varjamise, valetamise ning avalikkuse eksitamisega tõestatult tegelenud Suusaliidu peasekretär Jüri Järv ning suusakoondise peatreener Mati Alaver. Neljapäevasel pressikonverentsil esines just Alaver, mitte Veerpalu ise, põhjendusega, miks positiivset A-proovi varjati ning B-proovi analüüsimisega venitati: “Meil polnud MM-i künnisel õigust kogu suusatamisele varju heita. Sellega oleksime meie koondise esinemisele Oslos löögi andnud.“

Otsust ei teinud seega mitte sportlane vabast tahtest, vaid treeneri ja alaliidu funktsionääride survel. Veerpalu ja tema maine jäid armutult teiseks, kui oli vaja valida sportlase ning Eesti suusapoliitika vahel. Sisuliselt hülgas Eesti ametlik suusatamine oma kõige tulemuslikuma meessuusataja “üldise hüvangu nimel”.

Saagu Veerpalu juhtum millise lõpu tahes, nii tema treeneri kui suusaliidu juhtkonna roll sündmustes nõuab põhjalikumat uurimist.