JUHTKIRI: Südalinn kui lumine ellujäämiskursus
Tõe huvides peab nentima, et jõulu sisse juhatanud lumesajuga sai linn päris talutavalt hakkama, teed hoiti lahti ning suuremat kaost linnas ei tekkinud. Samas jäi järelkoristus Valdmanni sõnadele vastukäivalt soiku.
Päris põlvekõrguses hanges Tallinna kesklinnas sumpama ei pidanud, kuid tänavad olid siiski täis libisevaid-kukkuvaid ja ettevaatlikku karukõndi tegevaid kodu- ning välismaalasi. Ohtlikku jääd peitis suuremalt jaolt jalalaba kõrgune löga, mida oleks lumeks patt nimetada. Kohati oli näha ka liuradasid, mida mööda ilmsegelt rohkem kui üks jalakäija allamäge oli libisenud.
Kesklinnast eemal oli pilt veel nutusem. Osadele kõrvaltänavatest, eriti nende kõnniteedele, ei olnud koristajad jõudnud isegi pühapäevaks.
Kõnniteede puhastamine on muidugi peamiselt majaomanike asi, kuid kesklinna liiklusvabade tänavate ning jalakäijate poolt paljukasutatavate ristmike lumevabana hoidmine peaks olema kommunaalameti teha.
Paari hiina turisti jaoks võib lumeseguses sopas hüplemine ju eksootikana tunduda, kuid suurem jagu jalakäijatest eelistaks kesklinna läbida ilma, et saapad soolaseosest valged ning lund täis on. Treening on tore asi, kuid piduõhtut ei soovi keegi sääremarjad krampis veeta.
Südalinn on peale kõige muu meie riigi visiitkaart. Jõulude ajal oli see üsnagi määrdunud moega. Delfi loodab, et kommunaalamet koos majaomanikega arvestab sellega vähemalt aastavahetusel.
Vastasel juhul on tõesti nii, et eluohtlikud tänavad koos endiselt tabamata kurikamehega muudavad südalinnas liikumise tõeliseks ellujäämiskursuseks.
