JUHTKIRI: Sotsiaalministeerium, digiprojektide haud
Digiretsept võeti kasutusele selle aasta alguses. Sotsiaalminister Hanno Pevkur oli nädal pärast uuendust digiretsepti süsteemiga rahul ning leidis, et “üksikud tõrked esialgu on normaalsed.” Ministri entusiasmi ei jaganud sugugi retseptide reaalsed kasutajad ehk arstid ja patsiendid.
Jättes kõrvale pikantsed episoodid imikule digitaalselt määratud narkootikumidega, tekkis digiretsepti süsteemis esimene laiaulatuslik tõrge jaanuari teisel nädalal. Selle järel on süsteemi perutamine osutunud pidevaks probleemiks, mis jõuab kulminatsioonini peamiselt kuu algul. Siis ostetakse ravimeid tänu palga- ja pensionipäevadele eriti ohtralt. Alanud märts ei ole erandiks.
Hea seegi, et paberretsepti kasutamist digiretsepti alternatiivina otsustati veebruaris 1. maini pikendada. Vastasel juhul oleks mõlemat varianti lubav üleminekuperiood lõppenud juba märtsi alguses ning segadus apteekides olnud sel nädalal palju suurem.
Me ei tea, kas probleem on lihtsalt halvasti ehitatud digisüsteemis või koormuse tipphetki mitte arvestavas taluvuspiiris. Nii ehk naa märgib Delfi hämmeldunult, et “kinni jooksevad” just nimelt sotsiaalministeeriumi haldusalas toimuvad infotehnoloogiaga seotud uuendused. Puuetega inimeste toetused, tööturuameti it-võimetus, digiretsept…
Kui asi nii edasi läheb, saab sotsiaalministeeriumist ebaõnnestunud it-projektide sünonüüm. Kuid palju rohkem kui ühe ministeeriumi mainekujundus teeb meile muret lugematute arstide-patsientide, töötute ja puuetega inimeste ning pensionäride käekäik. Masu-Eestis on igasuguste avalike teenuste toimivus eriti olulise tähtsusega.
