JUHTKIRI: Solaris vältis katastroofi üle noatera

Solarise keskuse ehitust kõrvalt vaadanud hoiatasid talupojamõistusele tuginedes juba mõnda aega tagasi, et hästi see kiirustamine ei lõpe. Kui objektil on päevase täpsusega kindlaks määratud valmimistähtaeg, pole mingi ime, et kõik tööd allutatakse sellele eesmärgile. See omakorda viib hõlpsasti selleni, et keegi haltuurat teeb.

Delfi peab kummaliseks Solarise majajuhi Anneli Palvadre õnnetusejärgset tõdemust, et “uute hoonetega on alati see risk, et kuskilt annavad mingid torud järele ja nii edasi.” Mida see peaks tähendama? Et iga külastaja, kes vastavatud kinno või kaubanduskeskusesse satub, peabki arvestama võimalusega, et neile lagi kaela kukub?

Meie arvame risti vastupidi. Igal kodanikul peab ükskõik kui uue hoone puhul olema täielik kindlus selle suhtes, et kõik tööd on tehtud hoolikalt ning kõik järelevalveorganid on samuti oma kohust korralikult täitnud.

Paraku tekib Solarise puhul kahtlus, kas ehitusjärelevalve mitte Tallinna sellesügisese esindusprojekti staatusesse tõusnud rajatise puhul lihtlabaselt põnnama ei löönud. Äkki otsustati juba ette ära, et hoone saab kasutusloa, olgu mis on? Kes see ikka Savisaare lemmikule kätt ette hakkab panema…

Igatahes on selge, et jutud Solarise ehituse — mille plaanitust soodsamaks kujunemist Peeter Rebane veel läinud aasta sügise hakul kiitis — mitte just kõige paremast kvaliteedist pole olnud alusetud. Tegelikult on Solarisel põhjust oma õnne tänada. Õnnetuse iseloomu väiksemaks mängida püüdev Anneli Palvadre ei taju ilmselt, kui lähedal suurõnnetus tegelikult on olnud.

Juhul, kui lagi oleks purunenud hetkel, mil saalis oleks viibinud publik, räägiks me ühest Eesti ehitusajaloo traagilisemast õnnetusest.