Seagripp ei ole mingi selle sügise nähtus. Mujal Euroopas on sellest räägitud ning selleks kriisiplaane koostatud juba suve algusest saadik. Mida on teinud meie sotsiaalminister?

"Olukorda jälginud ja aktiivselt kaardistanud seda, kes kuuluvad riskigruppi", nagu ütles Pevkur 5. novembril antud intervjuus. Ehk leiutanud kuude kaupe uuesti jalgratast, sest riskigrupid pandi Maailma tervishoiuorganisatsioonis paika juba suvel.

Veel on Pevkur käinud tuntud vandenõuteoreetiku Margus Lepa raadiosaates seagripi teemal nalja heitmas: “Linnugripp on meil olnud, seagripp nüüd ka, järgmine on siis kalagripp.”

Lisaks on ta jõudnud ka kritiseerida arstide liidu pöördumist 7. novembrist, väites valitsust seagripi vastase võitlusega venitamises süüdistanud spetsialistidele, et nood ei ole tegelikkusega kursis.

Vaadates Pevkuri käitumisele laiemalt jõuab Delfi järeldusele, et sotsiaalministeeriumi passiivsus seagripi küsimuses tuleneb ministri isiklikust hoiakust. Hanno Pevkur kuulub ilmselgelt nende hulka, kes peavad nii seagripi ohtlikkust kui ka vaktsiinitarvet "ravimitootjate poolt kõikidele riikidele kenasti maha müüdud ideeks”, nagu ta Lepa intervjuus ütles.

Inimene, kes seagripi levikust ka tegelikult midagi teab, on Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsiooniteenistuse juht Matti Maimets. Tema ütles novembri alguses, et seagripi epideemia jõuab kõikide märkide järgi Eestisse jaanuaris. Haigestuda võib tema sõnul kolmandik elanikkonnast ning surra sadu, kui valitsus õigeaegselt vaktsiini ei hangi.

On kuritegelik, et sotsiaalminister on istunud mitu suve- ja sügiskuud käed rüpes ainult seetõttu, et härra minister isiklikult seagripi suhtes skeptiline on.