Ja siinkohal ei ole muide erakorralise meditsiinile ja laste ravimisele rõhumine argument, sest iga streigipäev toob kaasa ärajäänud visiite, mis tähendavad streigi lõppedes omakorda topelt järjekordi ja sisuliselt taas ärajäävaid visiite. Seega pole kahtlustki, et kiiremas korras tuleb lahendus leida.

Avalikkuse jõudev sõnum muutub aga üha segasemaks. Kui veel streigi alguses olid fookuses arstide Eestist lahkumine, suur töökoormus ja palgatõusu nõuded, siis eile ja üleeile arutleti peamiselt selle üle, kas riikliku lepitaja kaasamine on juriidiliselt õige, kas pakkumised olid kirjalikud ja kes keda tüssata soovib. Arstid väidavad, et riikliku lepitaja kaasamine võtaks neilt streigiõiguse ja riiklik lepitaja maalib arstidest kangekaelsete jonnijate pildi. Sealjuures on kaunis raske uskuda nagu lepitaja poleks teadlik, mida temaga läbirääkimine arstidele kaasa toob ja vastupidi.

Samuti kerkis sel nädalal streigi kontekstis üles veel teinegi teema, mille hetkelises olulisuses julgeks pehmelt öeldes kahelda. Nimelt käis Tööandjate Keskliit taas välja mõtte, et sotsiaalmaksu peaksid tööandjate asemel maksma töötajad ise. Tööandjate esindaja Tarmo Kriis väitis muuhulgas, et ta ei pea õigeks olukorda, kus ettevõtted maksavad töötajatele tervisekaitse tagamiseks sotsiaalmaksu, kuid nagu streik näitab, siis need kaitset ei saa – kindlustussüsteem ei toimi. Ka leidis Kriis, et ideoloogiliselt ei tohiks sotsiaalmaksu kohustus olla töövõtjal, vaid inimesel, kes reaalselt maksust kasu saab. Üha enam jääb mulje, et taas nähakse töötajaid mitte kui ettevõttele tulu teenivat väärtust, vaid tüütu lisakohustusena, kellele tuleb peale maksta. Vaatamata asjaolule, et palgatulu, millest sotsiaalmaksu makstaks, loob ettevõttele töötaja. Ja üldsegi, kas arstide streigi puhul pole praegu olulisemaid teemasid, mida tõstatada?

Vähem demagoogiat ja keskendugem arstide puhul siiski reaalsetele probleemidele. Haigekassa ootab streigipooltelt lahendust täna õhtuks – loodame siiralt, et tegeletakse lahenduste otsimise mitte üksteise ässitamisega, viimasele on juba piisavalt energiat kulutatud.