JUHTKIRI: Rohkem populismi
Kuuldes sõna „populism“ kangastuvad ilmselt paljudel tasuta küttepuud, tasuta kõrgharidus, madalad kodukulud, platsi puhtaks löömine või viie rikkaima hulka jõudmine. Ent nende näol on tegu siiski (populismi elemente evivate!) turundusnippidega, kus üritatakse meeldida konkreetsetele sihtgruppidele, näiteks pensionäridele või tudengitele.
Et teha vahet populismi ja turunduse vahel, defineeritakse populismiks sõnumid, mis rõhutavad rahva huve või õigusi, lubavad maagilist muutust ning olemasoleva süsteemi radikaalset ümbertegemist.
Samas võib leida populismi elemente ka Tallinna linnameediast ehk ajalehest Pealinn ning Tallinna Televisioonist, mis koalitsiooni suhtes kriitikanooli pillub. Teisalt võib öelda, et poliitiliste oponentide ründamine ongi opositsioonierakonna strateegia, mis vastandub koalitsiooni tehnokraatlikule lähenemisele.
Uuringu „Populism Baltikumis“ koordinaator Mari-Liis Jakobsoni hinnangul on Eestis viimasel ajal näha olnud populistlike sõnumite taseme muutumine. Teisisõnu võib siin näiteks tuua Harta 12, millest võib leida populistlikke viiteid olemasoleva süsteemi muutmisele ja rahva õigustele apelleerimisele.
Eelneva kahe näitega saab põhjendada hinnangut, mille kohaselt on populistlikud sõnumid omased alles alustavatele või populaarsuse kaotanud poliitilistele ühendustele. Lisaks näitab see, et populaarsed erakonnad Eestis rõhuvad pigem turundusnippidele, kui populismile.
Populism on demokraatia paratamatu osa ja nii on see ka Eestis. Sellega liialdamine täidab avaliku ruumi poliitiliste vastaste mustamise ja argumenteerimata ettepanekutega, mis peaksid kiiresti „Eesti põlve uueks looma“, kuid seda tegelikkuses mitte ei tee.
Kuigi see kõlab ootamatult, tundub uuringu valguses, et rahva huvide tähtsustamine ning selle väljendamine koos kodanikuühenduste retoorika jäljendamisega võib kergendada näiteks Reformierakonda tabanud kriisi. Vähem statistikat, rohkem dialoogi.
