Arvestades veel keskerakondlikku tava annetada osa riigikogu liikme palgast tagasi partei ühiskassasse ei ole usutav, et Õmblus oma ettepanekut tõsiselt mõttes. Kui ta end just ei pea edukaks ettevõtjaks, kes võiks ilma palgata üksinda Toompeal ristikheinaerakonna huvide eest seista.

Aga oletame hetkeks, et Õmblus tõepoolest usub, et n-ö ühiskondlikel alustel töötamine tooks parlamenti "tõelisi liidreid, mitte kommunaalhüvesid jahtivaid karjääriskeemide punujaid". Keda me siis Eesti seadusloome lätte ligi laseme? Kes on need liidrid, kes sümboolse üheeurose tasu eest "Eesti põlve uueks loovad"?

Ilmselt need, kel endal piisavalt raha, et riigikogu lihtliikme 588 000 kroonist (37 580 eurot) aastapalka ebavajalikuks pidada. Keegi Eesti rikkamate edetabeli tipust ehk? Maadevahetamiskahtlusega Toomas Annus? Laevalaamendaja Enn Pant?

Äkki hoopis pullivend Aivar "Meie mees" Riisalu? Või teeme riigikogust eakate klubi? Pensionärid saavad pensioni nagunii, neil pole palka vaja? Kutsume Voldemar Kuslapi ja tädi Maali ning paneme kodumaa tarbeks seadusi kuduma.

Unustada ei saa ka kõiki neid aktiivseid ilmakodanikke, kes riigikogutööd puhtast missioonitundest teeks. Ka siis, kui neil püksinööpigi hinge taga ei oleks. Harri Kingo, Hillar Kohv...

Tegelikult on muidugi nii, et Õmbluse ettepanek võtta veel enne 2011. aasta riigikogu valimisi vastu rahvaasemike palkade kaotamise seadus on puhas provokatsioon. Kui ta just ei juhtu teadma mõnd erakonda, kus varjatud allikatest pärit raha kirstuga keldritesse on peidetud. Õmbluste maailmakorralduse saabumise tarbeks.