JUHTKIRI: Riigikogu suutis oravate hullusest hoiduda
Meile on algusest peale segaseks jäänud, miks kogu seda isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõud üldse vaja oli. Ainuke võimalik seletus, mille peale me tulime, oli, et tegemist on pronksiöö ja Simmi skandaali järgse reaktsiooniga. Eelnõud viimaseni kaitsnud Reformierakond näikse uskuvat, et varjamise ja salatsemise lisamisega on võimalik tänavarahutusi või riigireetmist ära hoida.
Võõrriikide luureorganisatsioonidel on muudatused ministeeriumite või ametkondade koosseisus tõenäoliselt teada varem, kui vastava struktuuri it-mees jõuab kodulehel muudatuse ära teha. Nii et nimede kinnikatmine dokumentides või kodulehtedel vaevalt vähendanuks värbamisohtu. Küll aga takistanuks see oma riigi kodanikel saada neile olemuslikult kuuluvat teavet - kes nende raha eest ülal peetavas süsteemis töötab ja mida teeb.
Ka ei tohiks kokkuvõtted riigi kaitsevõime ja julgeoleku kohta, välispoliitikat puudutav teave ning muud praegu ilma riigisaladuse staatuseta andmed olla varjatud rahva eest, kes meie põhiseaduse kohaselt on endiselt see kõrgema võimu kandja. Kõrgeid toetusnumbreid nautivad oravadki võiks seda mitte unustada. Üleüldse on püüdlus lisada salatsemist kummaline liigutus end liberaalseks pidava erakonna poolt.
Delfi kardab, et tänane otsus kavandatud seadustepaketti mitte vastu võtta ei sündinud siiski niivõrd riigikogu puhtsüdamliku otsuse tulemusena, vaid eelseisvate valimiste mõju tõttu. Need ilmselt kallutasid ka koalitsiooni kuuluva IRL-i lõplikult eelnõud mitte toetama - oli ju eelnõu sünni juures oluline roll Jaak Aaviksoo juhitaval kaitseministeeriumil (kuigi jah, IRLi liider Mart Laar oli kahtlev juba mullu).
Delfi loodab, et kui valimised möödas, ei kaeva oravad koos oma valitsuspartneri(te)ga täna tõrjutud seadustepaketti naftaliinist välja ja hakka taas asjade kalevi alla peitmise õndsaks tegevast mõjust jutlustama.
