Juhtkiri: Reisisaatjad külmale maale!

 (58)
Talv saabus Tallinna
Foto: Andres Putting

"Ja meie kõik sõidame külmale maale", laulis Villu Tamme Eduard Vildet parafraseerides 1980ndate lõpus. Siis tähendas see veel karistusliku iseloomuga Siberi-sõitu. Viimase 20 aastaga muutusid aga Eestimaa talved nii soojaks, et külmale maale sõitmine hakkas vahepeal tunduma ka ainukese võimalusena n-ö normaalset talve näha. Enam mitte.

Igaüks, kes vaevub oma nina toast välja pistma, võib olla tunnistajaks ehedate "lapsepõlve talvede" tagasitulekule. Lund on isegi pealinnas põlvini, mujal ilmselt siis juba aasta lõpus ümaraks söödud vöökohtadeni.

Need, kes Tallinna tänavatel pisut kaugemale kui ninaotsa kaugusele koduuksest vaevuvad liikuma, näevad ametis tublisid kojamehi ja -naisi. Valdavalt vanemapoolseid, kui mitte suisa pensioniealisi. Nii mõnedki neist on füüsilise töö või muidu elatud elu tõttu kõverasse surutud või valutavate liigeste poolt kiusatud.

Samal ajal aga sõidavad neist vuhinal mööda Keskerakonna karva rohelised bussid. Viskavad minnes natuke sulalundki kojamehe või -naise poolt puhastatud trotuaarile. Bussides istuvad pealinna sotsiaalsete töökohtade loomise kampaania võidumehed ja -naised. Reisisaatjad. Nemad vaatavad aknast välja ja väristavad ennast. Seal on nii külm. Pleierite kõrvaklapid surutakse sügavamale kõrva.

Kui selle jutu sõnum linnaisadele seni veel kuidagi segaseks jäi, siis ütleb Delfi selle ka puust ette tehtult ja punaseks värvitult välja. Võtke need reisisaatjad sealt bussidest-trollidest-trammidest ja pange nad lund rookima. Ka neil, kelle väidetavaks aitamiseks reisisaatjad praegu linna kulul ringi sõidavad, on puhastest kõnniteedest tunduvalt rohkem kasu ning rõõmu.