JUHTKIRI: Ravikindlustuseta inimesed — alandav ja kallis nähtus

 (56)
JUHTKIRI: Ravikindlustuseta inimesed — alandav ja kallis nähtus
AP/Scanpix

Värske uuring osutab, et Eestis on umbes 80 000 ravikindlustuseta inimest. Laias laastus kohtleb praegune ametlik sotsiaalpoliitika ravikindlustamatuid põhimõttel „surra ei lase, aga ravime ka vastu tahtmist“.

Kui veel Tallinnas õnnestub neil saada abi spetsiaalselt neile mõeldud haiglaosakonnast, siis väljaspool Eestit on seis nutusem. Sisuliselt jätab see iga ravikindlustuseta hädalise iga konkreetse arsti südametunnistusele — ametivanne ja kutse-eetika sunniks ju nagu aitama, aga…

Kusjuures pole sugugi nii, et ravikindlustuse puudumine on ainult kodutute ja töötute (valitsuserakondade retoorika süüdistab imetihti nende kahe rühma hädades neid ennast) probleem. Kindlustuseta võib meie riigis jääda kärmelt ka väikeettevõtja või liiga pikaks ajaks „tööde vahepeale“ jäänud tavaline pereinimene.

Ükskõik, mis põhjusel inimene on ravikindlustuseta jäänud, teda ühendab oma saatusekaaslastega üks ühine omadus. Ravikindlustuseta isikud jõuavad erakorralise meditsiini osakonda või arsti juurde oma terviseprobleemide suhteliselt hilises faasis ja nende ravimine on kallim, kui oleks olnud õigeaegse meditsiinilise sekkumise korral, märgivad Praxise analüütikud kolmapäeval esitletud uuringus.
Ravikindlustuseta inimeste keskmine ravikulu statsionaarses eriarstiabis on 27 protsenti suurem kui keskmisel kindlustatul.

Delfi toetab poliitikauuringute keskuse Praxise ja Tallinna ülikooli uuringu koostajate mõtet, et ravikindlustatu õigused võiks laiendada ka praegustele kindlustamata isikutele. Siin tuleb kohaldada praktilist mõtlemist. Võetagu taolist sammu kui investeeringut, mis hetkeliselt viib rohkem raha välja, kuid samas on pikema aja peale tasuvam kui väljakujunenud olukorra säilitamine.