Hullem veel – väikelapsed ja nende vanemad on kampaania ees täiesti kaitsetud ning on ühistransporti oodates sunnitud lugema plakatit, mis käsitleb kellegi peenise kuju. Lisaks olevat kampaania eesmärk kaotada inimestes loomulik häbelikkus ning näidata, et üleöösuhe on riiklikul tasemel soovitatud käitumisnorm.

Tegelikkuses võiks aga kõnealuse kampaania liigitada šokireklaamide hulka, mille tunneb ära selle järgi, et see on üllatav, häiriv ja sotsiaalseid tavasid eirav. Siit hargneb aga kaks küsimust: esiteks see, kas reljeefse väljendusviisi kasutamine on antud juhul õigustatud. Kuna reklaam on suunatud 19-24-aastastele ning statistika järgi ei kasuta neist pooled juhuvahekorras olles kondoomi, siis olgem ausad, võrreldes mingi plakatiga on see fakt märksa šokeerivam.

Aga šokk sellega ei lõpe, sest uute HIVi juhtude arv miljoni elaniku kohta on Eestis nii suur, et selle näitajaga ületame enamikke Euroopa riike kümneid kordi. Ja siit tuleb teine küsimus – kas olukorras, kus eelmisel aastal nakatus 315 eestlast HIVi, on mõtet nuriseda selle üle, et linnapildis võib näha sõna „peenis“?! Kui nende reklaamide puhul üldse millegi üle nuriseda, siis selle üle, et terviseameti statistika kohaselt oli eelmisel aastal enim nakatunuid 25-29 ja 30-34-aastaste seas, kuid reklaam on suunatud 19-24-aastastele.