President ei mõtelnud USA saatkonnas suud pruukides ilmselt sellele, et halvustades oma käekäiku Eestis halvustab ta tegelikult kogu riiki. Rääkides põlastavalt “vaesusega sarnanevast elust” ja “väga napist võimust” Eestis õigustas Ilves igati seda pilti, mis temast oli välisdiplomaatidele jäänud: “intellektuaalne” ja “peente kommetega”, aga kindlasti ka “arrogantne”, “jultunud” ja “upsakas”.

Eesti keskmist, 759-eurost palka või veel vähemgi teenival Eesti elanikul on tõeliselt raske samastuda presidendiga, kes kurdab vaesuse üle oma 5200-eurose sissetuleku (ei sisalda kõiki hüvesid) juures. Sisuliselt sülitas Ilves oma lausega nende eestlaste peale, kelle valitud esindajate valitud valijameeste häältega ta siiski oma koha Kadriorus kätte sai.

Lekitusportaali Wikileaks abil Eestisse jõudnud dokumendid ei ole seni erilisi üllatusi pakkunud — Ilvese suhtumine Edgar Savisaarde või Arnold Rüütlisse ei peaks olema üllatus kellegi jaoks, kes vähegi Eesti poliitikat ning ajakirjandust jälgib. Küll aga osutab Ilvese avalik halvakspanu Eesti elu suhtes, et tema olekust tihti paistnud kõrkus ei ole juhus.

Delfi kordab oma varasemat seisukohta - Ilvesel veab, et rahvas presidenti ei vali.