Euroopas seisab ravikindlustussüteem üksnes töötava elanikkonna panuse najal ainult Eestis ja mõnes teises üksikus riigis. Selle tulemusel peab pool rahvast teenima raha, millega tasutakse kogu rahva poolt kasutatavate tervishoiuteenuste eest. Osa tervishoiust - hambaravi näiteks - on aga täiesti täiskasvanud Eesti elanike "eralõbu".

WHO hinnangul peaks Eesti riik maksma ravikindlustusse täiendava osa mittetöötavate inimeste eest. Aruanne pakub sellest erinevaid variante alates tarbimismaksude ja tulumaksu tõstmisest ning lõpetades mootorsõidu- või kinnisvaramaksuga.

Sisuliselt pakub aruanne välja senise õhukese riigi ning kerge maksukoorma poliitikast loobumise.

Ettepanek kostab iseenesest mõistlik, sest Delfil on raske ette kujutada, et senist tervishoiu ulatust Eestis kuidagi veel piirata saab. Teisalt tuleb meeles pidada, et kuigi eesmärgiks on töötavate inimeste panuse vähendamine ravikindlustuses, ei tule need täiendavad maksud suurelt jaolt kusagilt mujalt, kui töötavate inimeste taskust.

Kui ravikindlustuse rahastamist läbi maksusüsteemi muutma hakata, toetab Delfi eelkõige alkoholi, tubaka ja rämpstoidu pealt lisaraha kogumist. Sel juhul maksaksid kaudselt rohkem need, kes ise oma tervist teadlikult rikuvad.

Lisaks võiksime lõpuks ometi tõsiselt kaaluda ettevõtete väljamaksmata kasumi maksuvabastusest loobumist. Piisavalt mitmed spetsialistid on osutanud, et see on Euroopa liidu tingimustes üsna tõenäoliselt oma aja ära elanud.