JUHTKIRI: Norra politseinike ametiühinguliider ei tea, millest räägib

 (50)
käerauad
Foto: Andres Putting

Norra politseinike ametiühingu esimees nõuab oma riigi justiitsministeeriumile saadetud kirjas Balti riikide väljaarvamist Schengeni lepingu piirkonnast. Taas kord kannatab Eesti “ühtse Baltikumi” kuvandi pärast.

Euroopa Liidu riikide erinevus rahandus- ja majanduspoliitikas on juba pannud osa Euroopa poliitikutest rääkima vajadusest liit ja eurotsoon kaheks jagada. Nii-öelda järeleaitamisklassi jääksid Kreeka, Iirimaa ja Portugali taolised pillajad, oivikutena võiksid jätkata aga Rootsi, Luksemburg, Eesti ja teised “kauni eelarvega riigid”.

Schengeni lepingu piiramist nõudnud Arne Johannessen, ametiühinguliider, kuid ka kohalik poliitik, näeb aga teistmoodi jagatud Euroopat. Ühel pool on tublid ja seadusekuulekad “vana Euroopa” riigid, teisel pool Metsikut Ida esindav “uus Euroopa”.

Tõsi, Johannessen esindab seda skandinaavlaste gruppi, kel Ida-Euroopast kõneldes tihti puder ja kapsad segi lähevad ning kes on valmis paigutama Rumeenia Eestiga ühte katlasse, kuigi riikidel on nii rahanduspoliitikas kui kuritegevuses vahet nagu ööl ja päeval.

Norra kuritegevuse statistika osutab, et Eesti elanikud on süüdistuse saanud kurjategijate hulga poolest alles 14. kohal. Eespool on muu hulgas sellised seaduslikkuse mustermaad nagu Soome, Taani ja Rootsi. Nendega jõus oleva Põhjamaise vaba liikumise lepingu tühistamisest Johannessen millegipärast ei räägi.

Norra ametiühinguliidri avaldus osutab, et Eesti peab taas kord kannatama selle all, et Balti riike koheldakse ühise tervikuna — Leedu elanikest kurjategijaid paistab tõesti olevat märkimisväärselt palju Norras kohtu alla läinud. Teisalt ei ole aga tegemist ei rohkem ega vähem kui ühe mehe suhteliselt isiklike seisukohtadega, mis ei väljenda tema riigi poliitikat.

Seetõttu ei ole põhjust tema avaldust ka üleliia tõsiselt võtta.