Viimastel aastatel on üha rangemaks muutuvad saastekvoodid sundinud tuumaenergia poole piiluma või pöörduma ka sellised riigid, mis varem on otsustanud sellest energialiigist kohe või pikemas perspektiivis loobuda. Nii on juhtunud näiteks Rootsis ja Saksamaal — esimesel juhul pöördutigi tuumaenergia juurde tagasi, teisel puhul otsustati järk-järgulist tuumaenergiast loobumist siiski jätkata.

Jaapani tuumajaamas kärgatavad plahvatused, kiirgustaseme tõus ning mure kütusesammaste ning lõpuks ka reaktori kesta võimaliku sulamise pärast (see aga paiskaks radiatsioonitaseme kosmilistesse mõõtmesse) kainestavad maailma üldsust. Kui mingil hetkel oli lobigruppide juttu tuumaenergia puhtusest, nüüdiselektrijaamade töökindlusest ning riskide olematusest juba üsna kerge uskuda (eriti, kui teisalt ähvardati tarbijat üha tõusvate energia hindadega juhul, kui tuumajaamu ei rajata), siis nüüd on seda sõnumit palju raskem usutavalt esitada.

MTÜ Eesti Tuumajaama tegevjuht ongi mures — kui nüüd rahvas veel Jaapani õnnetust Tšernobõliga ka võrdlema hakkab, on “tuum on lahe -kampaanial” ots peal. Niigi näitab läinud aasta augustis avalikustatud uuring, et 66 protsenti Eesti elanikest on siia tuumajaama rajamise vastu. MTÜ tegevjuht Kalev Kallemets pidaski täna vajalikuks rõhutada, et kõik võrdlused Tšernobõliga on “kohatu hüsteeria levitamine”.

Jah, maailma eksperdid arvavad (!), et Tšernobõli taoline katastroof suudetakse Jaapanis ära hoida. Jah, Jaapani peaministri Naoto Kani pressiesindaja ütles, et tema “ei nimetaks” toimuvat reaktorite sulamiseks.

Tegelikult on nii, et hetkel ei tea keegi, mis päriselt reaktorite sees toimub. Tuumareaktor pole just automootor, et jätad seisma, võtad lahti ja vaatad, mis hullusti on. Eriti, kui praegu on probleeme juba kolmanda reaktori jahutamisega.

Jaapani kahtlemata professionaalsed insenerid teevad aga ööpäevaringselt tööd ning sellest hoolimata ei suudeta jahutussüsteemide rivist välja langemist ära hoida. See teeb tulevikuvõimaluste kalkuleerimisel ettevaatlikuks. Teine Tšernobõl võib-olla mitte, et aga esimene Fukushimagi võib piisavalt hull olla.

Hoiame pöialt ja loodame parimat. Samas aga oleme enam kui teadlikud sellest, et tuumajaamade absoluutsest ohutusest rääkivad arvamusekallutajad vaatavad teadlikult mööda kõnekast faktist — tuumaelektrijaam on võrdlemisi puhas, kuni midagi ei juhtu. Kui aga miski rivist välja läheb, siis on ka saatan lahti.