JUHTKIRI: Milliseid Jeltsini tegusid bareljeefiga tunnustame?

 (36)
Boriss Jeltsini bareljeef Patkuli trepi juures Nunne tänava alguses.Autor Rene Reinumägi
Boriss Jeltsini bareljeef Patkuli trepi juures Nunne tänava alguses.Autor Rene ReinumäeFoto: Rauno Volmar

Kas neljapäeval avatud Boriss Jeltsini bareljeef näitab meie tänu iseseisvuse tunnustamise eest või heakskiitu Tšetšeenia sõjale? Kiidame takka Eesti okupeerimise eitamisele ning võõrvägede väljaviimisega venitamisele?

Nagu asja organiseerijad ütlevad, kannab Jeltsinile bareljeefi püstitamine ainult üht, piiritletud sõnumit. See on: väljendada tänu tema panuse eest Eesti rahumeelse taasiseseisvumise protsessi. Selle protsessi puhul väärivad märkimist nii Eesti iseseisvuse tunnustamine kui ka 1991. aastal Tallinna külastamine.

Säärase tänutunde väljendus tekitab aga mõistetavat muret selle üle, millise hinnangu pälvivad Jeltsini hilisemad teod, mis pärinevad ajast, mil ta oli juba president. Neid tegusid on aga üksjagu.

Oli ju Jeltsin see, kes käskis maha märkida Eesti-Vene riigipiir Stalini aegsele ENSV piirile. Rääkimata Vene välispoliitilise joone kujundamisest, mis oli kõike muud kui sõbralik või rahumeelne ning mille foonil me need 22 aastat elanud oleme.

Eelnevat kokku võttes on vast kõige paslikum tarvitada Jeltsini puhul sõna vastuoluline. Fakt, et suudame sellest vastuolulisusest leida midagi, mida väärtustada ning seda bareljeefiga mälestame, näitab ennekõike meie suuremeelsust ja seda, et 22 aastat tagasi sündis tõeliselt vaba riik, mis naabri urina kiuste jõudis lõpuks isegi NATOsse ja Euroopa Liitu. Seda, kuidas Venemaal endal läks ja läheb, teame me ju niigi. Ja paraku just Jeltsini pärandit laiemas mõttes sümboliseerib ja meenutab ka see bareljeef.