JUHTKIRI: Meie õpilaste klaas on ikka pooltühi

Täna algas uus kooliaasta. Palju õnne kõigile, kelle jaoks teadmistepäev isiklikku tähendust kannab! Eriti neile, kes täna erilise innu ja ootusega sammud uude kooli või ülikooli seadnud on.

Eesti koolid on maailma mastaabis õppimistulemuste poolest päris headel kohtadel. See peaks rõõmsaks tegema, juhul kui suhteliselt heade faktiliste teadmistega ei kaasneks murettekitavamaid näitajad. Kooliga rahulolu poolest on meie õpilased kaugel maas paljudest Euroopa riikidest.

Elu nn uues Eestis on viimase 20 aasta jooksul olnud suunatud edukusekesksele mõtlemisele, kusjuures edukust on tihtipeale üsna kitsas tähenduses mõistetud. Palju raha või vähemalt hea karjäär või mõlemad on eestlaste jaoks olnud märksa olulisema tähtsusega kui õnn, armastus või rahu ning tasakaal.

Täna Delfis avaldatud videointervjuus kasutab Tallinna Soome kooli direktor Eesti ja Soome koolisüsteemide erinevuste kirjeldamiseks vana head metafoori. Kui Soome laste enesehinnangu kujunemist toetatakse maast madalast, julgustades neid nägema pooleldi täis klaasi, kasvatatakse Eesti lapsi rangelt pideva pooleldi tühja klaasi vaimus.

Regina Reinupi sõnu tasub hoolega kuulata, sest tema juhitud väike põhikool on hea näide sellest, kuidas tarku, sisemiselt selgeid ja hiljem edukaid noori on võimalik kasvatada ka last kui indiviidi austavates oludes. On ju Tallinna Soome koolist võrsunud hilisemaid Eesti gümnaasiumite medalitega lõpetajaid.

Kuulates tipp-poliitikute viimaste aegade kõnesid ei teki just tunnet, nagu oleks me oma iga-hinna-eest-edukaks -suhtumisest taganema hakanud. Pigem vastupidi, läbilöömine oleks selle retoorika järgi nagu iga Eesti kodaniku põhiseaduslik kohus. Iseenesest on kõik õige, kuid laskem lastel siiski ka lapsed olla.

Lisaks teadmistele ja ärivaistule on tänapäeva maailmas oluline ka tundetaip. See aga, kui miski, on see tühi osa meie koolilaste klaasist.