JUHTKIRI: Maailmavaade ongi ülehinnatud
„Peaminister Ansipi väljaütlemised lähevad üha küünilisemaks ja tema suhtumine Eesti riigi elanikesse järjest vaenulikumaks.“
„Peaministri kavatsus hüvitisi puudutav osa edasi lükata tähendab tööinimestest mitte hoolimist ja nende külmaverelist petmist.“
Ühe Reformierakonna liikme kohta on need üsna karmid sõnad. Teisalt näitavad need Vilja Savisaar-Toomasti mõtted, et maailmavaatel pole tänase Eesti poliitikaelus eriti tähtsat kohta. See aga tekitab probleemi valija jaoks, pannes järele mõtlema, kas ja millal ühte poliitikut ikkagi uskuda saab.
Kogu loole lisab vürtsi võimalus, et täna Reformierakonna liikmeks astunud Savisaar-Toomastist võib saada ka Tallinna linnapeakandidaat ning sellisel juhul saaks tema võistlejaks Edgar Savisaar. Aeg näitab, mida arvavad sellest praegused Tallinna linnapeakandidaadid Laine Randjärv, Valdo Randpere ning võimalik kandidaat Jürgen Ligi, kuid seletamist, kuidas selle mõttega, et „Reformierakonna liberaalne alkoholipoliitika on hävitav ja enesetapjalik,“ ikkagi täpselt on, tuleb kõigil asjassepuutuvatel üksjagu.
Aga võib-olla polegi maailmavaade või väikesed erimeelsused nii tähtsad? Ehk on asi hoopis kasvamises inimesena, sest nagu klassikud on öelnud – kui inimene pole noorena sotsialist, on ta südametu, aga kui ta on seda vanas eas, on ta lollpea.
Muide, kogu situatsiooni absurdsust arvesse võttes ei paneks imestama, kui Kristiina Ojuland teataks, et ta on alati tööinimestest hoolinud ning end hingelt keskerakondlaseks pidanud…
