Kui jätkata analoogiat jalgpalliga, siis väidab Merko suuromanik Toomas Annuse advokaat Leon Glikman, et kohtunik pidanuks värava lugemise asemel videokordust vaatama. Aga kuna videokorduse vaatamise protseduur on nii pikk, saanuks mänguaeg lihtsalt läbi.

Jättes jalgpalli, tähendab eelnev, et teise astme kohus hindas protsessi aegumise hirmus ise tõendeid, mille esimese astme kohus jättis nende kogumise viisi kahtlaseks pidades hindamata. Siit aga koorub hiljutisest NSA skandaalist veelgi huvitavam aspekt. Nimelt on riigikohus otsustanud, et sõnumisaladuse alla kuulub ainult see info, mis parasjagu adressaadini liigub, kuid mitte enam see, mis kohale jõudis...

Kogu seda juhtumit tuleb aga vaadata hiljuti Keskerakonna algatatud kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu taustal. Selle üheks autoriks on kõnealuses protsessis süüdi mõistetud Toomas Annuse advokaat Glikman. Kui Glikmani ideed, mida ka „Berlusconi eelnõuks“ kutsutakse, oleksid jõustunud, poleks prokurör maadevahetuse protsessi esimese astme õigeksmõistvat otsust saanud edasi kaevata. See tähendanuks, et Reiljan, Annus ja teised oleksid väljunud kogu loost õigete meestena.

Kuna see eelnõu leidis riigikogus hämmastaval kombel ka mõningast toetust, tuleb nõustuda kriminoloogiaprofessor Jüri Saarega, kes hindas tähelepanuväärseks tõika, et kaks endist ministrit ikkagi süüdi mõisteti.