Eestis nii ei ole. On üldise parkimiskorraga alasid, nii tasulisi kui tasuta. Kuid peale selle on veel hulk eraparklaid, samuti nii tasuta kui tasulisi, kus parkimiskord on sätestatud vastavalt haldaja suvale. Mis veel hullem - mitte ainult parkimis-, vaid ka trahvimiskord.

Erilist viha on Delfi lugejates viimasel ajal tekitanud OÜ Citypark, mis on enda hallata saanud mitmete marketite ning näiteks ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna parkimisalad. Cityparki komme koguda leppetrahvidena trahve ka sellistel juhtudel, milleks neil ehk seaduslikult õigust ei ole - näiteks liiklusmärgi eiramise eest - ei mahu tavakodanikule pähe.

Ei peagi mahtuma. Ka Delfi on seisukohal, et parkimisfirma poolt Eesti juriidilisse praktikasse toodud tava - "sõiduki parklasse sisenemisel loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping" - on juba iseenesest kaheldava õigusliku väärtusega. Kusjuures see tekst paikneb vastava plakati tagaküljel ning pisikeses kirjas, mida enne parklasse sisenemist ei ole mingil juhul võimalik autot juhtides lugeda.

See aga muudab küsitavaks kogu Cityparki poolt sisse nõutavate leppetrahvide seadusliku iseloomu.

Kujutagem korraks ette, millist äri võimaldaks vastav praktika pankadele, poodidele või mis tahes asutusele. "Meie ruumidesse sisenemisel loetakse siseneja ja asutuse vahel sõlmituks ruumide ajutise kasutamise leping." "Laenutoote reklaami silmitsemisel rohkem kui 10 sekundi vältel loetakse kliendi ja panga vahel sõlmituks eelleping, mis kohustab..." "Kauba puudutamisel loetakse sõlmituks ostu-müügileping!"

Kostab absurdne? Cityparki arvates mitte.

Pole siis mingi ime, et irvhammastest autojuhid juba vastukäigule on asunud. Nad paigutavad oma autodesse samasuguse juriidilise väärtuse(tuse)ga teatiseid parkimiskontrolöridele.

Eesti riik ei peaks seda juriidilist nonsenssi kauem pealt vaatama.