JUHTKIRI: Lätlased võtsid Eestist vägisi eeskuju
On isegi mõnevõrra üllatav, et valitsuskoalitsiooni kuuluvad valimisliidud nii selge uue mandaadi said. Lätlastel oli ju võimalus ka tunduvalt populistlikumaid variante pukki upitada.
Tõsi, väike märk populistlike lubaduse mõjust lätimaalastele on valimisliidu Kooskõla Keskus (KK) kohtade poolest teine positsioon parlamendis. Nagu politoloog Veiko Spolitis Delfi arvamusloos täna meelde tuletab, suhtub KK Läti sisuliselt pankrotist päästnud rahvusvaheliste võlausaldajatega kokku lepitusse üsna kergekäeliselt. Valimisliit usub, et järgmise aasta eelarve suudetaks välispartneritega kümneprotsendilisse miinusesse kaubelda, kuigi laenulepingud näevad ette vaid kuueprotsendilist miinust.
Kokkuvõttes näitab aga valitsuskoalitsiooni püsimajäämine seda, et rahvas valis pigem raskema variandi - nimetagem seda kas või Eesti teeks - kui halvasti garanteeritud lubadused hõlpelust. Koalitsioon sai uue valitsemisperioodi hoolimata sellest, et see tähendab järgmise aasta riigieelarve kärpimist kaheksa miljardi Eesti krooni võrra.
Lätlased on selgelt otsustanud Euroopale tõestada, et nemad ei kavatse korrata Kreeka teed. Samas tuleb meeles pidada, et lõunanaabrite valik on üsna suures osas ka sundsamm. Valitud kursilt ära pööramine tähendaks rahvusvahelise usalduse kadumist, uut rahanduskriisi ja tõenäoliselt ka lati devalveerimist.
