JUHTKIRI: Kuidas Ilves Ukraina abil muskleid kasvatab

 (55)
JUHTKIRI: Kuidas Ilves Ukraina abil muskleid kasvatab
Foto: Andres Putting

Presidentide teised ametiajad on loogiliselt võttes julgemad ning sisukamad kui esimesed. Tagasivalimise kindlustamise vajadust ei ole jne. President Ilvese puhul tundub aga esimese jõunäitamise objekt pehmelt öeldes kummaline.

Jättes eilseks kokku lepitud kohtumise Ukraina välisministriga ära (üllatusena tuli see isegi Eesti valitsusele), viitas presidendi õukond “muudatustele päevaplaanis”. Diplomaatilises keeles tähendab see, et riigipea keeldub kohtumast kellegagi karistuseks millegi eest.

Antud puhul on Ilves otsustanud läbi diplomaatilise aktsiooni anda Ukrainale vastu näppe ekspeaminister Julija Tõmošenkole üleeile mõistetud seitsmeaastase vanglakaristuse eest. Tõmošenko oli kohtu all süüdistatuna võimu kuritarvitamises seoses 2009. aastal Venemaaga sõlmitud gaasilepinguga.

Delfi teab, et tavatult karm karistus äratas eile protesti üle Euroopa Liidu ning me ei pea loomulikult õigeks politiseeritud kohtuprotsesse. Kuid Ilves, keda ei saa nimetada endise idabloki riikide just suurimaks spetsialistiks, unustab oma välkkiire jõudemonstratsiooniga ära, et Ukrainas ei ole miski päris nii mustvalge kui kaugemalt vaadates tundub.

Korruptsioon, võimu kuritarvitamine ja muud poliitilised lastehaigused on sealsele ühiskonnale tunduvalt omasemad kui Eestile, rääkimata näiteks Põhjamaadest. See, et kohtu alla anti opositsiooniliider, ei tähenda automaatselt, et ta süütu on. Oma protestiga lõi Ilves aga omamoodi “süüdimatuse presumptsiooni”, mõistes Tõmošenko süütuks juba enne viimase astme kohtuotsuse jõustumist.

Meid pani kergelt muigama ka ajalehe Postimees eilse juhtkirja murelikus toonis esitatud tõdemus, et “aastast 2010, mil Janukovõtš võimule tuli, on kohtu alla antud juba kümmekond opositsioonipartei liiget või Tõmošenko mõttekaaslast, peamiseks põhjuseks süüdistused korruptsioonis.” Kui me nüüd mõtlema hakkame, kui mitu Eesti suurima opositsioonipartei liiget või Savisaare mõttekaaslast on viimasel ajal sama süüdistusega kohtu alla antud, siis tekib küsimus, miks Ilves endiselt kohtub näiteks peaminister Andrus Ansipiga.

Nagu öeldud: see, et ta on opositsioonist, ei tähenda, et ta süütu on. Hea tava oleks oodata ära kõigi kohtuastmete otsused ja siis meelt avaldada.

Pealegi, kui nüüd minevikku meenutada, siis väisas Toomas Hendrik Ilves 9. mail 2010 Moskvas Punasel väljakul korraldatud sõjaväeparaadi ning seisis samal tribüünil Venemaa juhtkonnaga. Venemaa, mis oli tolleks ajaks juba vangilaagrisse saatnud Mihhail Hodorkovski.