JUHTKIRI: Kreeka vajab abipaketi asemel hädatappu

 (47)
JUHTKIRI: Kreeka vajab abipaketi asemel hädatappu
AFP/Scanpix

Kindel on see, et praegusele abipaketile järgneb tulevikus uusi ja lõpuks antakse end lõhki laenanud kreeklastele kõik patud andeks.

Viimase kokkuleppe kohaselt antakse Kreekale 130 miljardit eurot ja Eesti garanteerib sellest 357,24 miljonit. Kuna kreeklased on omadega sisuliselt pankrotis, siis karta on, et me peame varem või hiljem oma 5,5 miljardit krooni välja käima. Ja hea, et niigi läheb - kaotame "vaid" summa, mis on samas suurusjärgus Tallinna linna 7,4 miljardi kroonise eelarvega.

Et keegi ei julge mõelda, mis juhtuks, kui Kreeka euroliidust lahkuks, siis teevad ülejäänud eurooplased jälle hea näo ette ning suunduvad kreeklastega kokkuleppeid sõlmima. Ent tõenäoliselt aitaks Kreeka jalule hoopis eurotsoonist lahkumine. See annaks neile võimaluse oma valuuta devalveerimiseks. Nii muutuks Kreeka turistide jaoks odavamaks ja samuti muutuksid odavamaks kõik need tooted, mida sealmail tehakse.

Tegelikult on muidugi ka teine variant. Kreeka konkurentsivõime taastamiseks tuleb lihtsalt palku kärpida. Nii umbes poole võrra. Vaadates kreeklaste reaktsioone senistele kärbetele, tähendaks sellise mõtte välja käimine ilmselt kodusõda.

Maailmapanga andmetel oli Kreeka sisemajanduse kogutoodang 2010. aastal -3,5% ja 2009. aastal -3,3%. Eestit tabanud turbulentsid on vähemalt statistikat vaadates palju suuremad - SKT kasvas 2010. aastal 3,1%, ent 2009. aastal olime -13,9% juures.

Paraku ei saa keskmine kreeklane aru, miks just tema peab kärbete tõttu kannatama. Tõsiasi, et võetud laenud peab keegi ka tagasi maksma lihtsalt ei jõua ja ei hakkagi neile kunagi kohale jõudma. Ja ilmselt ei mõista ka keskmine eestlane, miks on vaja meie oma rahaga kedagi teist toetada – kas siin on siis kõik nii hästi?!

Nii nagu väga paljude muude asjadega, tähendab suures Euroopa Liidu paadis olemine seda, et tuleb teistega ühes rütmis ja paratamatult ka samas suunas sõuda. Euroopa solidaarsus tähendab aga sel korral võitlust peamiselt Saksamaa ja Prantsusmaa raha eest. Paraku kestab see võitlus veel aastaid ja õudset lõppu pole näha.

Kreeka on ilmekas näide sellest, mis juhtub, kui pukki saavad poliitikud, kes ei mõtle homsele, ega oska raha lugeda. Kreeklaste jamade taustal tundub, et meil on isegi vedanud...