JUHTKIRI: Kreeka - peegel ka eestlastele

Kuigi Kreeka (ja euro?) tulevik pole sugugi selge ja rahustav, keskenduvad Eesti juhid liiga palju Kreeka päästmisele, samal ajal ei räägi keegi sellest, et me peaks hoiduma kreeklaste tehtud vigadest.

Kreeka hädad algasid ammu ja oli vaid aja küsimus, mil 2000. aastate keskel Ateenasse olümpiamängude saamiseks statistikat võltsinud riik lõplikult end puntrasse valetab. Nüüd on see käes, aga kannatajad pole ainult kreeklased. Nende ükskõiksuse tõttu kannatab terve eurotsoon. Eelkõige need riigid, mil eelarve ja ülejäägid teiste abistamiseks tillukesed.

Delfi teeb ettepaneku ennetada Kreeka saatust Maarjamaal, vaataksime üle meie valitsusaparaadi ja omavalitsuste mehitatuse, tööviljakuse ja kasutamata potentsiaali. Eestis õnneks ei maksta pikaajalistele riigiametnikele 14., 15. või 16. palka. Rääkimata pensionist, mis tundub seal igati loogiline.

Me ei usu, et Eesti ametnikkond on 100% rakendatud. Üksikud avalikuks tulnud episoodid - riigikogulased suvel, suvel suletud omavalitsused jne - on ilmekaks näiteks, et elatakse mugavalt ja nii, kuidas erasektor endale lubada ei saa. Avalikus sektoris ei mõõdeta tööviljakust. Kõik on tunnetuslik ja rõhutakse traditsioonidele, vastutusele, seaduserägastikule.

Ametnikkond on Eesti suurim töötajate osa töötajaskonnast. Ebaõiglane oleks hinnata kõiki ametnikke sama mõõdupuuga. Inimesed ja nende panus on erinev ning midagi pole parata, et kohtu alla läinud ametnikud annavad värvi ka neile, kelle käed ning süda on puhtad.

Loodame, et Kreeka päästmise tuhinas teeme korraliku auditi ka kodumaal. Kreeka luksuslik elustiil on vargsi murdumas, aga täna pole veel ühtegi märki, et Eesti ametnikud loobuks uhketest autodest, mugavast rutiinist ja mõnusast suverežiimist.

Teeme siin ka üleskuste, et kui teil on näiteid mugavatest ametnikest, luksuslikust töörežiimist või venivatest probleemidest, siis kirjutage meile.