“Tegemist on Kreeka siseriikliku protseduuriga, mida teise riigi peaministril ei ole sobilik kommenteerida,” ei ole küll see lause, millega Eesti rahva ees esineda hetkel, mil elatakse senise eurotsooni kõige saatuslikumaid hetki. Sisuliselt tõmbas ju Kreeka peaminister oma rahvahääletuskavaga kogu riigimajanduse tervendamise plaanile vee peale. Üle poole kreeklastest on nimelt uusima rahasüsti ja sellega seotud kokkuhoiupoliitika vastu, nii et tõenäoliselt ei kiideta neid hääletusel ka heaks.

Ansipi kommentaari seab eriti kummalisse valgusesse fakt, et Kreeka valitsuse otsus on pälvinud avalikku pahameelt ja pettumust paljude Euroopa riikide liidritelt, kes ilmselt ei saanud Ansipi memo suu lukus hoidmise kohta kätte… Lähim neist on Soome peaminister Jyrki Katainen, kuid rabatud olid ka mh Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Saksamaa kantsler Angela Merkel. Ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves näitas üles märksa teravamat ühiskondlikku närvi kui peaminister Ansip.

Kreeka peaministri Georgios Papandreou väide, et rahvahääletus raskelt kätte võidetud ELi abipaketi üle “tugevdab riiki” on muidugi kolossaalne jama. Tegemist on võimust ilma jääda pelgava valitsusjuhi sooviga sisepoliitiliselt skoorida. Väljend “Kreekat tegema” saab veel ühe ebameeldiva mõõtme, kui me oleme tunnistajaks faktile, et üks valitsus on valmis selle nimel jääaega paiskama kogu eurotsooni majanduse.

Delfi poolt juba juuli keskel välja öeldud tegevuskava — vastutustundetud riigid eurotsoonist välja - hakkab üha vältimatum tunduma. Kreeka paistab olevat nii või teisiti valinud kontrollimata pankroti tee.