Haridus ja teadusministeeriumi väited rakenduslikku kõrgharidust pakkuva Ecomeni suhtes on tõsised, ulatudes 98 päevaga neli aastat kestva õppe läbimisest ja suvalisel teemal lõputöö kaitsmisest kuni valeandmete esitamiseni. Sellele kõigele lisandus ka haridus- ja teadusministri hinnang, et kooli tegevusel on diplomite müügi tunnused.
Arvestades, et Ecomenis õpib 397 üliõpilast, kellest suurem osa on neljandal kursusel ning et ülikool on tegutsenud juba 20 aastat, tekib küsimus, kui kaua on eelnevalt kirjeldatud olukord kestnud ja miks pole riiklik järelvalve varem selliseid rikkumisi avastanud.
Ecomeni rektor väidab, et tegu on kellegi kurja plaaniga õppeasutuse sulgemiseks ja venekeelse hariduse andmise lõpetamiseks.
Olukorras, kus riigikeelt mitte oskavatel inimestel on tööturul märksa kehvemad väljavaated, tuleb küsida, miks on inimestel huvi õppida vene keeles? Kas siin mängib rolli eesti keele oskus venekeelsete koolide gümnasistide seas ning aastaid edasi lükatud üleminek eestikeelsele gümnaasiumiharidusele?
Iseenesest võib kehvema keeleoskusega tudengi jaoks olla lahendus mõni venekeelne eriala TTÜs. Aga ka seal on vene keeles vaid esimene aasta ning muule õppetööle lisandub eesti keele õppimine.
Kuna kõrgharidus avab mitmeid uksi, on huvi selle vastu mõistetav. Väikeste erakõrgkoolide kontrollimise näol tegeletakse aga siiski tagajärgedega, sest üks põhjus, miks tekib soov näiteks venekeelses rakenduslikku kõrgharidust pakkuvas ülikoolis diplom saada, võib olla seotud just keeleoskamatusest tingitud ebakindlusega. Teine, veelgi olulisem aspekt on aga ühiskondlikud ootused. Aga kõigil ju ei pea ülikooli asja olema. Ka hea töömees on endiselt hinnas.
