Pisut enneaegselt avalikkuse ette paisatud informatsioon, et haridusameti spetsiaalse komisjoni tehtud otsused peaksid täna pärastlõunal eKooli süsteemis näha olema, tekitas pisikese järelpaanika. Need, kelle eKool endiselt liikumatu püsis, sattusid segadusse ja püüdsid infot hankida tuttavatelt, linnaametnikelt või otse koolidest.

Info lastele määratud koolikohtade kohta peaks ka vanemate eKoolis siiki hiljemalt homme-ülehomme näha olema. Siis saavad kõik teada, millise tulemuseni haridusamet on mõõdulinti ning neljast põhipunktist koosnevat hindamissüsteemi kasutades jõudnud.

Juba on avalikkuse ette kandunud ka esimesed protestihääled: lapsele on määratud koht kooli, mis asub paarsada meetrit lähemal hoopis eri suunas asuvast teisest koolist, kus käib lapse vanem vend jne.

Selge see, et absoluutselt iga enam kui 4300 lapse (varasemast 4200st erineb see arv kuueaastaste esimesse klassi tulijate võrra) pere ei ole saanud, mida on soovinud. Enamus on ning selle eest tuleb tunnustada haridusameti tavaametnikke, kus suure töö ära on teinud.

Ärgem siiski unustagem, kuidas kogu Tallinna koolipaanika alguse sai — haridusministeeriumi ja eliitkoolide juhtide poolele asunud haridusameti vastasseisust. Haridusministeeriumi seadusemuudatus, mis kaotas esimeste klasside sisseastumiskatsed, vastas haridusamet eliitkoolide soovil sellega, et kaotati ka piirkonnakoolid. Sellest tekkis ka ülelinnaline paanika.

Otseseks kaotajaks jäid kogu möllus lapsevanemad, kaudseks aga haridusministeerium, mis sai päris karmi mainekujundusliku ja poliitilise löögi. Ei muutnud ju muudetud seadus pealinnas midagi — vastupidi, süsteem läks linna ja tippkoolide koostöös veel segasemaks. Seaduse mõtet rikuti selle aasta koolikevadel aga suisa massiliselt, sest keelatud koolikatseid viidi läbi veel enamates koolides kui varem.

Tüli osapooltel oleks parem maha istuda ja järgmiseks aastaks lastesõbralikum süsteem välja mõelda. Nii enam jätkata ei saa.